Tuuli Koch
Sadamata ei parane Saaremaa teedevõrk ega tule ka püsiühendust. Kohtulahend tühistas süvasadama ehituseks vajaliku üldplaneeringu.

Saaremaale süvasadama loomine lükkus Eestimaa Looduse Fondi kohtuvõidu tõttu teadmata ajaks edasi. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus teatas, et kui Saaremaale süvasadamat ei tule, võivad saarlased ja tuhanded turistid suu puhtaks pühkida ka sillast ja teede asfalteerimisest.

Saaremaa süvasadama ehituse lükkamine teadmata ajaks edasi võtab raha teedeehituselt ning seab kahtluse alla saare ning mandri vahelise silla ehitamise.

Süvasadama ehitus lükkus edasi pärast Pärnu halduskohtu hiljutist otsust tühistada Lümanda valla üldplaneering, mis lubas süvasadama rajada Küdema lahe kaldale Tamme väikesadama asemele. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus märkis, et oma rahaga Eesti silda ehitada ei jõua. “Kui sadam rajatakse, siis aktsepteeritakse seda suunda Via Baltika kõrvalharuna ja see annab võimaluse finantseerida silla ehitust eurorahast,” ütles ta.

Silla hind on ligi kaks miljardit krooni.

Võitja ootab debatti

Kohtus võitnud Eestimaa Looduse Fondi esindanud Marek Strandberg tunnistas pärast istungit, et suurt rõõmu ta selle üle ei tundnud. “Kohtuskäik võinuks olemata olla, kui juba enne oleks keskkonnaküsimusi sisuliselt arutatud,” lausus ta.

Strandbergi sõnul võib keskkonnakaitsjate tegevusest jääda mulje, nagu nad tahaksid majandustegevust peatada, kuid tegelikult soovivad nad vaid dialoogi ja teaduslikult põhjendatud argumente keskkonnamõjude kohta.

Sõrmus märkis, et maantee-ameti poolt vaadatuna on Saaremaal kaks olulist asja: sild ning korralik tee Ristist kuni Kuressaareni. “See on kaalukeelel,” lisas ta.

Saades euroliidu toetusfondilt ISPA rahalist toetust, on võimalik saare läänerannikuni asfalteerida 134 kilomeetrit.
Üldplaneeringu tühistamist põhjendas kohtunik Aivar Koppel: “Saaremaa Mustjala vallavolikogu otsuses pole ühtegi põhjendust, miks Tammele sadama rajamise positiivsed mõjud kaaluvad üles negatiivsed.”

Sobivat kohta raske leida

“Kui vaadata seda suunda, et üks sadamakoht ei sobi, teine ei sobi, kolmas ei sobi, siis hakkame jõudma sinna, et nende tegevuse eesmärk on, et sadamat üldse ei tuleks,” märkis Riho Sõrmus. “Tulles tagasi eelmiste asukohtade juurde Harilaiu ja Undva vahel, sai seal saatuslikuks Vilsandi rahvuspargi lähedus. Sealt on mindud 30 kilomeetrit lääne poole Tamme väikesadamasse ning taas pole selge, mida sadam loodusele ja inimestele kaasa toob.”

Maanteeameti järgmise aasta plaanides on Tamme poolsaarele viiva tee asfalteerimine ligi kaheksa kilomeetri ulatuses, kuid seda ainult siis, kui sinna tuleb sadam.

Saare maavanema kohusetäitja Hans Teivi hinnangul on Tamme kindlasti parim sadamakoht. Pole tähtis, kuhu, peaasi et süvasadam Saaremaa looderannikule tuleks, ütlesid pärast kohtuotsust nii valdade juhid kui ka maavanem.

Tallinna Sadama turundusdirektori Erik Sakkovi sõnul kaevatakse kohtuotsus edasi. 70 miljonit krooni Tamme sadama ehituseks tõmbas firma aga tuleva aasta eelarvest maha.


Saaremaa püsiühenduse uuringud

Silla ehituse ettevalmistustööd algavad tuleva aasta keskel, kuid uuringud enne ehituse algust kestavad kaheksa kuud.

Uuringusse on kaasatud logistika- ja liiklusprognoosi spetsialistid, samuti valmivad finantsarvutused ja tasuvuse analüüsid. Võrreldakse parvlaevaühenduse, tunneli ja silla plusse ning miinuseid, uuesti on kavas üle vaadata geoloogilised uuringud, mis moodustab 40 protsenti kogu töömahust.

Uuringud lõpevad avaliku seminari ja ettekandega. Asjatundjate komisjon, mis käib koos kaks korda aastas, teeb vahekokkuvõtteid.

Maanteeameti direktor Riho Sõrmus märkis, et sild on kõige positiivsem lahendus. “Praamiühenduse puhul on nii, et kui autod sõidavad sadamasse, seisavad nad seal ja mootorid töötavad,” ütles ta. “Kui 120 autot on jõudnud teisele poole, kujuneb ärasõit võidusõiduks ja kiirendamine tähendab üle keskmise heitgaasi eraldumist keskkonda.”

Märkmed: