> Uus puri on äsja sündinud meremao peaga viikingilaeva ja tema peremeeste jaoks alles unistus, sest neljapäeval vette lastud alus peab kõigepealt proovisõidu läbima. Puri valmib Tallinna töökojas alles järgmisel nädalal, kui täna pidulikult Valküüriks ristitav laev on juba sünniraskused unustanud - peab korralikult vett ja kuulab roolimehe kätt.
Neljapäeval AS Saare Paadi ellingult vette lastud laeva kaptenid-tüürimehed ja madrused ühes isikus on Markku Heikkinen ja Martti Kari. Mehed tunnistavad, et on passi järgi soomlased, kuid naljatavad, et juba peaaegu saarlasteks muutunud - üks meestest on firma töömeestele laeva valmimise juures abiks olnud kaks, teine kolm kuud.
Metsikud viikingid
Mehed jätavad üsna viikinglikult metsiku mulje - Kari päikeses pruunistunud õlad on tätoveeritud, pika blondi hobusesabaga Heikkinenil peas USA lipuvärvides rätt, mis reedab ka tema armastust niklist kiiskavate mootorrataste vastu. Heikkineni põhitöö on nii paadiehitus kui ka säravate Harley Davidsoni tsiklite kokkumonteerimine. Sellega teenib mees leiba Austrias.
Vaatamata korralikule ametile ei saa mehed laevaehitamise lõbu oma rahakoti peal katsetada. Kahe aastaga valminud aluse töid finantseerib ärimees, kes tahab kulutatud raha turistide sõidutamisega tagasi saada. Seetõttu tuleb viikingitel talv veeta Türgis, kus nad hakkavad huvilisi Istanbuli lähedal sõidutama.
Turist maksab raha ja saab selle eest loa sõuda neljateistkümnepealise meeskonna liikmena, lükates-tõmmates hiigelsuurt aeru ühes rütmis teistega. Laeva vööris on koht sõudjate kamandajal, ahtris troonib aga roolimees. Kui veab, ja puhub pärituul, tõuseb ka triibuline puri idamaa ja Euroopa piiril masti.
Kui vööris oleva mao esimese pea tegi Austrias elav puunikerdaja, siis mao teise - ahtris asuva pea lõikasid kaasa toodud puuplangust paari õhtu jooksul välja Heikkinen ja Kari kahepeale. Heikkineni sõnul polnud neil mingit täpset joonist. «See sai selline fantaasia vili,» kommenteerib laevatekil askeldav Heikkinen.
Laev jooniste järgi
Enne proovisõitu sätivad Kari ja Heikkinen aluse taglastust paika. Pingutamist ja seadmist vajavaid otsi on küllaga - peab ju mastiga rõhtne purjeraa kenasti loodis olema. Raanokkadesse heiskavad mehed Soome, Austria, Saare Paadi ja Eesti lipud. Viimast taagi külge sõlmides kahtleb Kari hetke ja küsib igaks juhuks Laumilt üle, kumb värv ikka ülespoole läheb - sinine või valge.
Enne proovisõitu tuleb üle pingutada ka masti toetavad ahtri- ja vööritaagid, mille pingutid, nagu ka laeva põhidetailid, on kopeeritud kõige ehtsamalt viikingilaevalt. Lehisest, tammest ja männist.Valküür valmis Norras muuseumis seisva viiklingilaeva jooniste järgi, mida täiendas ka üks Soome laevaehitusinsener.
Saare Paadi meestel tuli vanaaegse laeva järglast tehes leiutada palju uut ja katsetada, kuidas tänapäevane ja aastatuhandete tagune laevaehituskunst kokku sobivad. Aurutuskambris «pehmeks lastud» plankudest läks nii mõnigi kaarteks painutamisel puruks, suurem osa neist aga kuuletus ja muutus kauniks klinkerplangutuseks.
Heikkineni sõnul on Valküür kaunis ja noor jumalanna, kes viib vaimude riiki Valhallasse puhkama suurte sõjameeste hinged.
Heikkinen ütleb, et tal pole viisakat seletust küsimusele, kuidas soomlased tulid ideele ehitada Soome lahe ääres suurim sõitev viikingilaev. Lihtsalt juhtus nii, et tuli sõpradega õhtul laua taga istudes ja napsi võttes selline imelik idee. Edasi oli kõik juba selge ja kangekaelsus ei lubanud enam taganeda. Isegi vahepealse rahastaja loobumine - otsiti uus ja Valküür on nüüd nii saare kui soome meeste rõõmuks vees.
Küllike Rooväli. Postimees.