Tallinna Sadam on lähikuudel jõudmas otsusele, kas ja kuhu rajada Saaremaa läänerannikule sadam kruiisilaevade vastuvõtmiseks. Esialgsetel hinnangutel võiks süvasadama sünd tuua saarele juurde igal aastal kümneid tuhandeid turiste.

Kruiisiturist on tavaliselt rikas ameeriklane, kes teeb siin päris suuri oste, kui tal on, mida osta. Nii põhjendab Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov ettevõtte huvi Saaremaa vastu. Teised suuremad Läänemere saared võtavad juba ammu kruiisituriste vastu ja numbrid mõjuvad julgustavalt. Sakkov hindab Bornholmi ja Gotlandi näidete põhjal, et süvasadam võiks Saaremaale tuua kümneid tuhandeid turiste.

“Läänemere pealinnu - Tallinn, Helsinki, Stockholm, Kopenhaagen, külastab umbes 200 kruiisilaeva aastas. Kõike seda, mis jääb tee peale, saared, Bornholm, Gotland, ka Riia, nende saagiks langeb umbes 40 laevakülastust aastas. Keskmise suurusega laevad, nende peal võib olla kuni 1000 reisijat,” rääkis Sakkov.

Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi oli kruiisisadama mõju prognoosides veelgi optimistlikum. Tema hinnangul võiks turistidevool hoogustuda koguni kolmandiku jagu.

“Niipalju kui ma esialgsete uuringutega olen tuttav, siis arvestatakse, et aastas oleks võimalik maale tuua 130-135 000 turisti, see oleks täiesti mõeldav. Kui me arvestame, et praegu käib Saaremaal aastas 300 000 turisti, siis see oleks kolmandik juurde, igal juhul seal see mõju oleks väga suur,“ ütles linnapea.

Praegusel hetkel on aga rikaste ameeriklaste vastuvõtt vaevalisem, sest puudub koht, kus kruiisislaevad randuda saaks. Saaremaa läänerannikul Veere sadamas peatusid veel mõned aastatd tagasi suuremad laevad reidil ja maale pääses paatide abil. Linnapea Tamkivi möönab, et kruiisisadama võimalikke asupaiku on vaid paar tükki, sest meri saare ümber on madal ja rannariba keskkonnakaitselistel põhjustel kitsuke.

Kuigi ajaleht “Meie Maa” teatab lääneranniku sadamaehitusest kindlas kõneviisis, tegi turundusjuht selgeks, et praegu on võimalikud veel kõik variandid. Ka see, et sadamat ei tulegi, sest hetkel tegelevad nad kõigest uuringutega, kuid otsuse peab langetama ikkagi Tallinna Sadama nõukogu.

Erik Sakkov mainis, et kui peaks tõesti minema sadamarajamiseks, siis arvestab ettevõte eeskätt enda rahadega. Kokku hindas ta sadama maksumust 50 miljonile kroonile. “Hetkel on erinevate variantide kaalumisel summa päris palju kõikunud. Põhimõtteliselt oleks võimalik hakkama saada summaga, mis jääks 50 miljoni krooni kanti,” selgitas Sakkov.

Üks kuluartikleid on keskkonnamõjude hindamine, mis on eriti kriitiline just seetõttu, et eelmine algatus Saaremaale süvasadam rajada jooksis liiva just keskkonnakaitsjate vastuseisu tõttu. Suurem selgus sadamaloomise küsimuses peaks saabuma paari kuu jooksul, kui projekt antakse nõukogule hinnata.

Märkmed: