Saarlaste Ühing Torontos (SÜT) ja Saaremaa Muuseum on alustanud koostööprojekti, et panna kokku suurt näitust välismaal elavaist saarlastest, mis saab teoks Kuressaare lossis asuvas Saaremaa Muuseumis käesoleva aasta juulis-augustis. Selle töö ettevalmistamiseks viibisid aprilli algul Torontos kaks ajaloolast — Saaremaa Muuseumi osakonnajuhataja Külli Rikas ja peavarahoidja Maret Soorsk, kes koos Saarlaste Ühing Torontos esimehe Johannes Pahapilliga Eesti Elu toimetust külastades rääkisid käimasolevast projektist ja selle saamisloost. Muide, mõlemad daamid on põlised saarlased, seal sündinud-kasvanud ja Saaremaalt ära olnud ainult viis aastat, kui õppisid Tartu Ülikoolis ajaloolasteks.

Teatavasti toimuvad käesoleval, Eesti Vabariigi 90. juubeli aastal üle terve Eesti pidevalt üritused, rõhutamaks Eesti ajalugu ja kultuuri. Igal kuul on erinevad kokkuvõtvad teemad, augustikuus on selleks „Eksiil, vastupanu ja iseseisvuse taastamine“ ja tegevus on kultuuriministeeriumi sisustada, kes siis andis vastavad ülesanded edasi muuseumidele üle terve Eesti. Saaremaa Muuseumil tekkis idee teha näitus koos ühe suure saarlaste grupiga välismaal ja vastav projekt leidis ka riigipoolset rahastust, mis võimaldas ajaloolastel Torontosse teemaga tegelema tulla.

Nii tegidki Külli Rikas ja Maret Soorsk koos Johannes Pahapilliga terve nädala Torontos tööd, suureks abiks mitmed teisedki SÜT juhatuse liikmed — Leida Helde, Leida Tõsine jt. SÜT ajalugu on ju pikk ja soliidne: 1956.a. tegevust alustanud ja siiani aktiivne ühing on koondanud suurt hulka inimesi, sest eks oli ju kodumaalt põgenenute hulgas rohkesti just Saaremaalt pärit rahvast. Nii on ajaloolased saanud põhjalikult läbi töötada ühingu arhiivi, külastanud mitmeid saarlasi, lindistanud nende mälestusi jpm. Nad on vaadelnud mitte üksnes SÜT-i, vaid ka selle liikmete tegevust teiste organisatsioonide ja tegevuste raames, näiteks on SÜT-i liikmetel teeneid Eesti Maja saamises ja ümberehituses, ESTOde korraldamises, Balti Liidus jm. Näiteks 26. Balti Õhtu korraldas Johannes Pahapill, tollane Balti Liidu esimees. Samuti on Stella (†) ja Johannes Pahapilli juhitud Eesti Kunstide Keskus korraldanud mitu aktsiooni Saaremaa heaks — puuetega laste toetuseks jm. SÜT tegutseb ka aktiivselt Maakondliku Esinduskogu raames.

Külli Rikas ja Maret Soorsk, kes viibisid Torontos esmakordselt, kiidavad nendele osaks saanud sooja ja südamlikku vastuvõttu ning abivalmidust. Jõuti kohale reede, 4. aprilli õhtul, juba järgmisel hommikul oli kohtumine SÜT juhatuse liikmetega Eesti Majas ja esimene töökoosolek. Laupäevahommikune Eesti Maja avaldas külalistele sügavat muljet: nii palju tegevust erinevatele vanuseastmetele, ja kõik räägivad eesti keelt alates väikestest lastest. Nagu polekski kodust tuhandete kilomeetrite kaugusel teispool ookeani! Pühapäeval korraldas J. Pahapill nendele väljasõidu Niagarale ja esmaspäeval läks lahti tõsiseks tööks, mis kestis terve nädala. Lisaks lindistustele ja videokassettidele mitmesuguse ajaloolise materjaliga said muuseumitöötajad kaasa ka väärtusliku kingituse — koguteose Eestlased Kanadas kolm köidet Eesti Ajalookomisjoni poolt.


Kes on külastanud Kuressaare lossi, on käinud ka Saaremaa Muuseumis


Nüüd pisut Saaremaa Muuseumist, mis sai alguse 17. veebruaril 1865, kui Kuressaares asutati Saaremaa Uurimise Selts. Seltsi kogud paiknesid esialgu Kuressaare Gümnaasiumi ruumides, 1892.a. asus muuseum juba Kuressaare linnuses. Sajandi esimesel veerandil vahetati veel mitu korda asukohta ning 1925.a. koliti lõplikult linnuse ülakorruse ruumidesse. Linnus muide valmis aastal 1380, ehitust alustati 12. saj. lõpul — 13. saj. algul. Seda on aegade jooksul palju restaureeritud, ka praegu jätkatakse vallide jm. konserveerimist. Seega on lossi näol tegemist muuseumiga ja igaüks, kes on külastanud Kuressaare lossi, on käinud ka Saaremaa Muuseumis.

Praegu on Saaremaa Muuseumi kogudes üle 140.000 museaali. Kogude hulgas on fotokogu, looduslooline kogu, esemekogu, raamatud, dokumendid, arheoloogiakogu, numismaatika, bonistika (paberrahad), kunstikogu (selles leidub ka Osvald Timmase töid), väike filmiarhiiv… Ja kogud on mahukad — korraga on muuseumis väljas vaid paar protsenti kogudest. Linnuse püsiekspositsioon hõlmab aegu ajaloo algusest kuni aastani 1949 (kõige uuem osa on aastatest 1939—49), ning praegu on koostamisel viimast kuut aastakümmet hõlmav osa.

Muuseumis on töötajaid 15 ringis. Samuti on muuseumil mitu filiaali: Kuressaares asuv Johannes (keelemees) ja Joosep (organist ja muusikaõpetaja) Aaviku Muuseum, Kihelkonna lähedal Vikikülas asuv Mihkli Talumuuseum (viimane peremees andis 1959.a. selle ajaloolise hoonetekompleksi koos enamiku säilinud etnograafilise tarbevaraga tasuta üle toonasele Saaremaa Koduloomuuseumile, jäädes ise vastloodud talumuuseumi esimeseks töötajaks), Muhu saarel Linnuse külas asuv Eemu Tuulik ja väike muuseum Ruhnus (asutati 1990.a.). Ruhnu saar kuulub ka administratiivselt Saaremaa alla.

Kuressaare linnuses korraldatakse ka mitmeid üritusi — üks populaarsemaid on Piiskopi pidusöök, mille käigus serveeritakse ajalooliste retseptide järgi valmistatud roogi vanadelt nõudelt, veini valatakse kannudest ning juuakse peekritest. Toitu süüakse leivalt, ainsaks „abiliseks“ sepistatud nuga. Õhtut juhtiv majordoomus annab selgitusi omaaegsetest laua- ning söögikommetest, külalisi tuleb tervitama Saare-Lääne piiskop ning kõlab ajastule omane muusika.

Kes soovib rohkem infot Saaremaa Muuseumi kohta, leiab seda hõlpsasti võrgulehelt www.saaremaamuuseum.ee

Eestlased Kanadas

TRENDING