Praegu Iraagi eksdiktaatorit Saddam Husseini kohtus kaitsev Ramsey Clark esindas 1980-ndatel aastatel ka eestlasest natsikurjategijat Karl Linnast, keda ähvardas toona riigist väljasaatmine.
1941. aasta septembrist 1942. aasta alguseni Tartu koonduslaagrit juhtinud tollal vaid 21-aastase Linnase juhtimise all hukkus tuhandeid tsiviilisikuid, teiste seas juudi soost naisi ja lapsi.
Nõukogude Liidu andmetel oli koonduslaagris hukatuid 12.000, sealhulgas 2.000 juuti, laagri tegevusest magistritöö kirjutanud Riho Västriku hinnangul oli tapetuid 3500-4000, vahendab Luup.
Tunnistajate väitel lasi osa kinnipeetuid maha Linnas isiklikult. Nende kuritegude eest mõistis ENSV Linnase 1962. aastal ka tagaselja surma.
1981. aastal võttis USA Westbury föderaalne ringkonnakohus Teise maailmasõja lõpus Ameerika Ühendriikidesse pagenud Linnaselt kodakondsuse, kuna Linnas valetas riiki saabumisel oma mineviku kohta.
Linnas ja tema advokaadina tegutsenud Clark kaebasid otsuse edasi, kuid USA Riiklik apellatsioonikohus jättis selle muutmata ning ülemkohus keeldus otsust arutama.
1987. aastal saatis USA Linnase riigist välja – Nõukogude Liitu.
Eestlane suri Leningradi vanglahospidalis kümme nädalat peale väljasaatmist, väidetavalt kaksteistsõrmiksoole veritseva haavandi tõttu tehtud operatsioonide tagajärjel.
Linnast kaitses toona ka mitmel korral USA presidendiks kandideerinud Patrick Buchanan, vahendab internetikülg JDO CNN-i teadet.
«Tema (Linnase – toim.) üle pole USAs kunagi sõjakuritegude osas kohut mõistetud, ja kui te saadate ta tagasi Nõukogude Liitu, ta lintšitakse,» väitis toona Buchanan.
Lisaks Saddam Husseinile ja Karl Linnasele on Ramsey Clark kaitsnud Jugoslaavia eksdiktaatorit Slobodan Milosevici, Ruanda massimõrvades süüdistatuid ja 1993. aastal New Yorgi Maailma kaubanduskeskuse (WTC) hoonet õhkida üritanud Sheik Omar Abdel Rahmani, vahendab Star Telegram.
Peale John F. Kennedy surma USA presidendiks tõusnud Lyndon Johnsoni ajal tegutses Clark USA peasüüdistajana ja oli hiljem üks Vietnami sõja vastase opositsiooni juhte.
Clarki enda väitel täidab ta moraalset kohustust tagada, et kõik, ükspuha kui nurjatud nende väidetavad kuriteod ka poleks, saaksid teistega võrdse võimaluse kohtumõistmiseks.
«Demoniseerimine on kõige ohtlikum eelarvamuse vorm,» ütles Clark New York Observerile antud intervjuus. «Kui sa nimetad midagi kurjaks, on lihtne õigustada kõike, mida sa selle kurja kahjustamiseks teed.»