Säde Tatar loob erinevate pärimuspillide ja flöötidega karget põhjamaisust Eesti Elu
Ansambel Fränder on tegutsenud alates 2015. aastast. Rootsi ja Eesti folgist inspireeritud muusikat mängiva bändi liikmed on kõik, välja arvatud eestlasest multiinstrumentalist Säde Tatar, ühest ja samast Rootsi perest. Bänd tuuritab hetkel Kanadas. Säde oli nõus vastama „Eesti Elu“ küsimustele.
Miks on bändil selline nimi?
Fränder on keskajast pärit rootsikeelne sõna, mis tähistab sõprust, sugulust või head kontakti. See on üsna laiahaardeline, kuid tähendusrikas sünonüüm kõigile suhetele, mis ei ole vaenulikud. Kuna tegemist on perebändiga: Daniel (vanem vend), Gabbi (keskmine vend) ja Natasja (noorem õde) ning mina (olen Gabbi kaudu perekonda vastu võetud), siis on Fränder suurepärane nimi kirjeldamaks meie omavahelisi suhteid, kuid ka kahe erineva traditsiooni (Eesti ja Rootsi pärimusmuusika) sõprussuhet.
Kuidas Sina sattusid Fränderisse?
Käisin 2012. aastal Rootsis ühes rahvusvahelises pärimusmuusikalaagris nimega Etno. Kohtusin väga paljude imeliste muusikutega, nende hulgas ka Gabbi Dluzewskiga. Nii Gabbi kui ka rootsi keele ja pärimusmuusika lummava kõla pärast kolisin 2013. a Rootsi elama. Kohtusin Gabbi perekonnaga, kus kõik seitse liiget on muusikud. Kuna muusikaline klapp Danieli, Natasja, Gabbi ja minu vahel oli väga hea, siis otsustasimegi päriselt bändi teha.
Räägiksid ehk lühidalt oma taustast. Kust oled pärit, mida õppinud?
Ma olen pärit Kolga-Jaanist, mis on väike alevik Viljandi maakonnas. Olen oma päritolu üle alati uhkust tundnud, kuigi kohanimi võib esialgu veidrana tunduda. Aga Kolga-Jaanis on eriline energia. Olles elanud palju aastaid Rootsis, siis on kodu Kolga-Jaanis just see paik, kus pärast pikka Eestist äraolekut saab akud jälle täis laadida.
Alustasin klassikalise flöödimängijana, õppides Põltsamaa Lastemuusikakoolis ja Heino Elleri nimelises muusikakoolis Tartus. Kuid mingil hetkel hakkasin tundma huvi oma päritolu vastu ja avastasin, et Kolga-Jaanist on Kirjandusmuuseumi arhiivi kogutud palju pärimusmuusikat. Läbi selle hakkasin suhtlema teiste omaealiste pärimusmuusika huvilistega. Nii avanes mulle uus ja klassikalise muusikaga võrreldes täiesti teistsugune maailm.
Pärast keskkooli lõpetamist teadsin, et tahan õppida just Eesti pärimusmuusikat. Selleks on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia loonud suurepärased võimalused. Lõpetasin kultuuriakadeemia nüüd, kevadel 2018. Vahepeal olen olnud vahetusüliõpilane Rootsis, Göteborg’i Teatri- ja Muusikaakadeemias, samuti õppinud Faluni Muusikakonservatooriumis. 2016. aastal sain väga tugevas konkurentsis sisse Rootsi Kuninglikku Muusikaakadeemiasse.
Nüüd ongi mul kaks kodu, kaks kultuuri ja keelt, mida ladusalt valdan. Muidugi on see päris kodutunne ikka ja ainult Eestis, aga reisin palju Rootsi ja Eesti vahet. Püüan ajada Rootsis Eesti asja, olles tihedalt seotud Rootsi eesti kogukonnaga ja insipeerida eesti sõpru sellega, millega Rootsis tegelen.
Milline on olnud Sinu muusikakarjäär enne bändiga liitumist?
Olen siiamaani keskendunud õppimisele, pilliharjutamisele ja enese mitmekülgsele muusikaalasele arendamisele. Aga tunnen, et nüüd on aeg käes tõusta ja särada, nii et olen praegu oma muusikukarjääri lävepakul.
Aga kogu mu hariduskäiku võiks omaette karjääriks nimetada (naerab), sest olen õppinud mitmes koolis paralleelselt, teinud muusikaõpetaja välispraktika Rootsi ühes mainekamas muusikakoolis Stockholmis ning kõigele lisaks saanud ainukese flöödimängijana sisse Rootsi Kuninglikku Muusikaakadeemia Rootsi pärimusmuusika osakonda.
Kuulsin, et kirjutate kõik bändi lood üheskoos. Kuidas iseloomustaksid Fränderi muusikat?
Kuna loome muusikat üheskoos, siis on muusika kõigi meie nägu. Daniel ja Gabbi on pärit jazz- ja rokkmuusika maailmast, sealt meie kohatine rokimaiguline helikeel. Natasja on rohkem singer-songwriter, sealt imeilusad rootsikeelsed tekstid. Oleme kõik laulnud kooris, sealt mitmehäälne laul. Ja mina püüan erinevate pärimuspuhkpillide ja flöötidega luua kõige selle ümber karget põhjamaisust.
Olete vaatamata suhteliselt lühikesele tegutsemisajale juba väga kuulsaks saanud, annate palju kontserte. Kas tee tuntusele on olnud raske ja vaevarikas, või on edu kergesti tulnud?
Ikka tuleb oma suurte unistuste nimel pingutada ja järjepidevalt tööd teha. Fränderi unistus on luua muusikat ja seda maailmaga jagada - selle nimel ka pingutame. Ma ei kirjeldaks seda teed kui rasket ja vaevarikast, sest see kõlab enese piinamisena, aga tee on töörikas ja intensiivne, seda kindlasti!
Millised on Sinu plaanid edaspidiseks?
Nüüd kui Fränderil on hoog sees, siis ikka jätkata tuuritamist. Meil on plaanis varsti salvestada ka järgmine album. Samuti soovin keskenduda rohkem minu ja Gabbi Dluzewski duole, saladuskatte all võin öelda, et nokitsen ka oma soolokava kallal, kus mängin Eesti pärimusmuusikat erinevatel puhkpillidel (flöödid, viled, parmupill, eesti torupill). Ühesõnaga on tegemist, nii et seda nägu (naerab).
Küsis Lea Kreinin
*****
Fränder esineb juulikuu jooksul Kanadas: 6.07 – Mapleview Studio, Grey Highlands; 7.07. ja 8.07. Mariposa festival, Orillia; 9.07. – Black Lantern, Dundas; 11.07. - Artword Theatre, Hamilton; 12.07. - Tiffin Bay Folk Club, Midland; 13.07. ja 14.07. – Stewert Park festival, Perth; 14.07. – Front Door House Concert, Morrisburg; 15.07. UpCap Café, Whitby; 16.07. – Burdock, Toronto; 18.07. – Kickdrum@Cafe blanc de blanc, Montreal; 19.07. – Grimross Brewery, Fredericton; 20.07. – Mosaiq Festival, Moncton; 21.07. ja 22.07. – Island Folk Festival, Duncan; 23.07. – Otter’s Holt productions, Vancouver Island.
Kultuur
TRENDING
