Mereajaloolaste unistused viie-kuue aasta pärast Saaremaa rannikul purjed heiskavast üle saja aasta vanusest Eestis ehitatud kaljasest leidsid lõpu ööl vastu eilset, kui laev nimega Hval koju jõudmata Helsingi lähedal uppus.


Hval, mis oli kuni 1929. aastani Eesti laevaregistris nimega Vaal, andis Soome rannavalvele hädakutse kella 23 ajal. 1902. aastal Vormsi rannas vette lastud alus oli Jette-nimelise traallaeva puksiiris teel Tallinna poole, kui vana ja väga kehvas seisukorras laeva tabasid järjestikku mitme Helsingisse jõudva ja ühe sealt lahkuva kiirlaeva järellained.

Just neid peab laeva senine omanik Tapio Kinnunen laevahuku põhjuseks.

Viis aastat laeva omanikuks olnud Kinnunen kinnitas Postimehele, et ta tahtis väga, et Vaal koju jõuaks. Omanik oli küll Vaala kojusõidu ajaks hea ilma valinud, kuid kiirlaevade järellainetuse mõju ei osanud ta arvesse võtta.

Kinnuneni sõnul tabasid Helsingist umbes 20 kilomeetri kaugusele lõunasse jõudnud ehk veerand Tallinna-teed läbinud Vaala Helsingi sadamasse suunduvate ja sealt väljuvate viimaste õhtuste kiirlaevade teravad ja kõrged järellained. Paari-kolme omad järjestikku. Sellest piisas, et pehastanud laevakere andis järele ja alus hakkas vajuma.

Korvamatu kahju

Kaljase kolmeliikmelise meeskonna liige Ilkka Kanerva rääkis ajalehele Helsingin Sanomat, et kui SuperSeaCat kihutas kõrvalt mööda, andis kaljas järele ja vett tulvas sisse.

«Oma pumbad pandi tööle, aga laev muudkui vajus ja vajus, vahepeal katkes ka puksiirots,» kirjeldas soomlane.

Reederi sõnul uppus laev umbes tunni ajaga. Soome rannavalve andis eile teada, et nii kohale saabunud patrullkaater kui valvelaev püüdsid samuti lekkivat alust pinnal hoida ja tühjaks pumbata, kuid asjata. Leke oli nii suur, et pumbad ei jõudnud sisse voolavat vett välja pumbata.

Kolm Vaala pardal olnud meest pääsesid juba enne rannavalve saabumist Jette pardale ega pidanud õnneks külmas vees suplema.

Eile Hvalile Pirita sadamasse vastu minema valmistunud ja laeva uueks omanikuks saama pidanud Herkki Haldre oli eile mornimast morn. Vana laeva 33 meetri sügavusest veest väljatoomine pole reaalne. Haldre nentis, et koos Hvaliga vajus merepõhja ka pikka aega ette valmistatud projekt, mille juures pole niivõrd raske rahaline kaotus, kuivõrd just suure osa Eesti mereajaloo hävimine.

Eesti meremuuseumi direktor Urmas Dresengi nentis, et Hvali kaotamine oli korvamatu kahju, sest enamik 1940. aastatel põgenemisel kasutatud Eesti laevu on sõjas põhja lastud või on veesõidukid hiljem eri põhjustel oma eksistentsi lõpetanud. Dreseni sõnul tulnuks Hvali ennistamisest Eesti merendusajaloo suursündmus, nüüd pole aga enam midagi taastada.

Hval oli üks kolmest teadaolevast Eestis valmistatud purjelaevast, mis tänini säilinud. Rootsis on alles veel üks, samuti rannarootslaste valmistatud kaljas Hoppet, mida püütakse seal restaureerida ega taheta Eestisse tuua.

Laev turismiobjektiks

Suurema purjelaeva Alar tõid hiidlased 1998. aastal ära Taanist ning tõmbasid mullu traktorite jõul kaldale. Vees seismine oleks võinud eelmine talv samuti väga viletsas seisukorras laevale saatuslikuks saada.

Alari sümboolselt Ernst Jaaksoniks ristinud Emmaste vald otsib võimalusi, kuidas samas rannas ehitatud laev muuseumiks restaureerida, kuid vette teda ilmselt enam ei tõsteta.

Hvali restaureerimiseks aga oli Haldre kaljast juba ammu Soomes vaatamas käinud. Kinnuneniga kaubale saamise järel tegi ta laeva taastamiseks ka projekti. Selleks andis Haldrele kindlust seni edukalt sujunud kaljase Iris projekt. Mõned aastad tagasi Soomest ostetud eakas kahemastiline kaljas teenib suvel raha lõbusõitudega, talvel kulutatakse teenitu aga aluse remondiks. Välja tuleb vahetada suur osa selle kerekonstruktsioonidest.

Haldrel oli plaan viia Hval Saaremaale Sõrve säärde, seal kaldale tõmmata ja restaureerima hakata.

Kavades Vaala-külaks nimetatud ettevõtmisest saanuks ühtlasi suvine laevaennistus ja turismiobjekt, mille piletirahade ja juurde rajatava toitlustuskoha tulu eest oleks laevaehitus edenenud.Olenevalt rahateenimisest neljale kuni kuuele aastale kavandatud projekt oleks jätnud vanast Hvalist alles vaid osa – kuna alus oli kehvas seisukorras, vahetatuks põhiosa konstruktsioonidest.

Eesti veeteede ameti meresõiduohutuse osakonna juhataja René Sirol ütles Postimehele, et Eesti riik õnnetust ei uuri, kuna tegu oli Soome laevaga Soome vetes.

Eesti purjelaevad

• Hval ehk Vaal – ehitatud 1902 Vormsi rannas, algaastail vedas laev kartuleid ja vilja Soome ning Rootsi. 1929. aastal ostis Vaala Porvoo laevaomanik Edvin Eklund, kes andiski laevale uue nime. Hval oli vanim allesolev Eestis valmistatud purjekas.

• Rootsis on alles vana kahemastiline kaljas Hoppet, mille ehitasid rannarootslased 1925. aastal Spithamis.

• Alar ehk Ernst Jaakson, ehitatud Hiiumaal Emmaste rannas 1939. aastal Õngu mehe Friedel Veski eestvõttel. Kuunaritaglastusega mootorpurjekas tõmmati mullu Hiiumaal Emmaste vallas Sõru sadamas kuivale, et see muuseumiks ennistada.

Allikas: meremuuseum, Postimees

Märkmed: