Põhiosa abivajajatest moodustavad mõni aasta tagasi Soome kolinud eestlastest ehitajad, koristajad ja koduabilised, kes majanduslanguse tõttu jäid ilma sissetulekust.
Inimesed muretsesid omale tõenäoliselt ka korteri ja arvasid, et jäävadki Soome pealinna elama.
Tegelikkuses läks teisiti ja nad kaotasid töö juba eelmisel aastal.
Sotsiaalamet ei oska kõigi abivajajatega midagi peale hakata. «99-protsendiliselt on tegemist Eestist tulnud inimestega. Nad on Soomes töötanud Euroopa Liidu kodanikud,» rääkis sotsiaal- ja majandusabi osakonna juhataja Leila Palviainen.
Euroopa Liidu kodaniku tohivad minna Soome tööle, kui neil on tööleping ja nad suudavad end elatada.
«Kui kaua suudab Helsingi neile kõigile toimetulekutoetust maksta, kui töötus süveneb,» küsib Palviainen.
Toimetulekutoetus on põhiline abiraha, mida makstakse hädapäraste kulud katmiseks ühe kuu kaupa.
«Inimesed tulid siia ja lootsid, et töid jätkub. Nüüdseks on nad vallandatud, eluasemetoetusest ja töötuabirahast ei piisa eluasemelaenu maksmiseks,» selgitas sotsiaaltöötaja Eija Huovila.
Seadusandlus on nii ebamäärane, et sotsiaalamet vajaks konkreetset juhendit, et tulla toime täiesti uue elanike grupiga. Palvele vaatamata pole sotsiaalamet saanud sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumist mitte mingit juhist, kui kaua peaks Soome maksma sotsiaalabi Euroopa Liidust tulnud inimestele.
Helsingi majandusprognoosi arvestades eraldati selleks aastaks toimetulekuks 92,7 miljonit eurot. Eelarve läks lõhki, kuna tegelikult on kulutatud 125 miljonit eurot.