Sel aastal pidas Saksa-Eesti Foorum jaanipäeva kvadraatlinnaks kutsutud Mannheimis. Olime ühiselt otsustanud külastada Luise parki, mida peetakse Euroopa üheks kaunimaks. Juba 1892.a. alustasid aiaarhitektid, vennad Siesmaierid, selle pargi rajamisega. Oma nime, Luisenpark, sai see Baadeni suurhertsoginna Luise Pate järgi.

Pargis on harmooniliselt ühendatud botaanika, linnud ja loomad. Mitmed linnud, nagu kured, jalutavad vabalt ringi ning neid on võimalik lähemalt vaadelda. Vahelduvad näitused ja üritused kutsuvad ikka ja jälle külastajaid sisse astuma. Lõõgastuseks võib istuda „gondoleta'sse“ ning nautides ilusat loodust näha pargi kõiki vaatamisväärsusi. Lastele, ja miks ei — täiskasvanuilegi — meeldib sööta kuni 3 m pikkusi karpkalasid, kes ujuvad maiuspalasid oodates paatide järel. Kohtusime 205 m kõrguse teletorni juures, kust oli suurepärane vaade kuni Pfalzi liidumaani välja. Ikka ja jälle pean ma imestama, kust kõikjalt ilmub ühistele üritustele, nagu sügisel vihma järel seeni, eestlasi välja. Sel korral tuli meile seltsiks 9 uut inimest. Peale ühist pikka jalutuskäiku läksime grillimisplatsile, kus gastronoomiameistrid Väino Tihosin ja Michael Bauer meie heaolu eest hoolt kandsid. Lõket ei olnud kahjuks seekord võimalik teha, kuid tule puudumist kompenseerisid huvitavad ja elavad vestlused, neid jätkus pimeduse tulekuni.

Märkmed: