24. veebruaril tähistame me oma isamaa sünnipäeva. See päev on meile kõigile eriline, sest me kõik teame, mis on olnud vabaduse hind, selle vabaduse, mille eest on andnud mitmed meist oma elu ja mitmed virelenud vangilaagrites. Värskelt on veel mälus raske aeg Nõukogude Liidu
okupatsiooni tingimustes.
Meie esivanemad on elanud Soome lahe ja Läänemere kallastel aastatuhandeid, nendest 700 aastat võõrvõimu ikke all. Esimese ärkamisaja poeet Juhan Liiv on kirjutanud «.Ükskord vaba olla on iga rahva soov; ja see aeg võib küll tulla,.» ja ennustanud, et. «ükskord on Eesti riik.».
Neid ridu paberile pannes ei võinud ta aimata, et tolleaegse Euroopa näiliselt soliidsed diplomaatilised võlvid peatselt varisevad ja just Eesti omariiklusele soodsas suunas. Et tuleb see, millest mitu põlvkonda on võinud ainult unistada - õigus vabalt mõelda ja valida ning teha otsuseid, õigus olla meie ise, nii nagu me soovime.
Tänapäeval kipub mõnigi aga seda imet pidama enesestmõistetavaks, unustades, kuivõrd kergesti oleks Eesti võinud jagada kasvõi Ukraina või Gruusia 1918. aasta saatusi. Esimene vabariik kestis ligikaudu 22 aastat ja nüüd on eesti rahvas oma riiki saanud ise juhtida 13 aastat.
Kuid vene karu ohtu ei tohiks meist keegi ei täna ega tulevikus alahinnata. Seda meenutas veel hiljuti ka Venemaa riigiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatshovi intervjuu Eesti
Päevalehes - «Vene väliskomisjoni juht hindab suhteid halvaks» (22. veebruaril 2005).
Kuid vaatamata kõigile ajaloo vintsutustele on eestlased jäänud püsima iseseisva rahvana, säilitanud oma isikupära, keele ja kultuuri ja meil on ka palju, mida teistega jagada. See vaimuvara on meid ühendanud, sellest oleme ammendanud jõudu ja just tänu meie säilinud kultuurile ja kokkuhoiule laulsime ennast vabaks punasest vanglast. Siinjuures aitasid piiride langemisele oma panusega kaasa ka mitmed väliseesti organisatsioonid, koputades aastaid lääneriikide poliitikute
südametunnistusele ja esitades jätkuvalt ebamugavaid küsimusi tuletamaks valitsustele meelde rahvusvaheliste seaduste vastast nõukogude okkupatsiooni Eestis.
«Tänapäeval kaalub iga eestlase mõte ja sõna täpselt nii palju nagu ta väärt on, ja kaalub võrdselt ameeriklase, venelase, sakslase või jaapanlase mõtte ja sõnaga. Kõnelgem täiel häälel kaasa, valigem hoolsasti, tundkem ära teri ja sõklaid, astugem nobedal sammul seda suurt silda pidi, mis liitnud mandreid naabriteks ja viinud meid kõiki edasi», kirjutas Lennart Meri mõni aasta tagasi. Selle mõtteteraga soovingi Saksa-Eesti Foorumi nimel kõigile eestlastele, ükskoik, kus nad ka ei elaks, ilusat sini-must-valget päeva ja mäletagem, et see päev on parim meenutusteks ja ka endasse vaatamiseks, mõelgem ka sellele, mida me ise oleme oma riigile andnud, kuidas suhtume oma riiki ja riiklusesse.
Ilusat Eesti Vabariigi 87. sünnipäeva!
Aino Siebert
SAKSA-EESTI FOORUMI TERVITUSED,,,,,,, (1)
Kuumad uudised | 22 Feb 2005 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
ÕNNITLEME EESTLASI ÜLE MAAILMA !!!
Perek. Saaremäel / Soome
Perek. Saaremäel / Soome
Kuumad uudised
TRENDING
