Tyndalli Kliimamuutusuuringute keskuse ja Potsdami instituudi professor loetleb 12 tulipunkti, mille hulka kuuluvad ka Sahara kõrb, Amazonase vihmamets, Golfi hoovus ja Aasia monsuunipiirkond.
Kõik need tulipunktid hoiavad maailma kliima tasakaalus, vahendab Roheline Värav.
Nüüd, kus üleilmse kliimasoojenemise märgid juba ilmnevad, on ka tulipunktid ebastabiilseks muutumas.
Olukorra muudab raskeks asjaolu, et tulipunktide funktsioneerimisest pole teadlastel seni täpset aimu.
Rahvusvahelise geosfääri- ja biosfääriprogrammi teadlase Will Steffeni sõnul on kurja juureks inimtegevuse intensiivistumine pärast II Maailmasõda.
«Majanduskasv, loodusvarade tarvitamise kasv, telekommunikatsioonide, transpordi ja globaalse side areng on olnud ülikiire,» täheldab Steffen.
«Nii kiiresti kasvav üleilmne surve planeedile põhjustab keskkonna ebastabiilsuse kasvu. Tõendid selle kohta on juba olemas,» kinnitas ta.
Praeguste kliimamudelite põhjal võib ennustada, et kõrbed muutuvad taas viljakandvaks maaks.
Samal ajal aga hävib Amazonase vihmamets ning muutub pöördumatult maailma rannajoon.
Praegu avaldub kliimasoojenemine Gröönimaa jääkilbi kiires sulamises ning vihmametsade poolkõrbestumises.
«Nõnda võibki juhtuda, et ühel päeval hakkab Amazonase bassein välja nägema nagu Sahara kõrb praegu ja vastupidi.» ennustab Schellnhuber.
«Tegelikult on aga pea võimatu ette öelda, mida kliimasoojenemine täpselt kaasa toob ja milliseks maailm selle käigus kujuneb,» möönis ta.
Üks võimalik tulevikustsenaarium pakuti välja Hollywoodi filmis «Päev pärast homset.»
Schellnhuber hoiatab, et mullune kuumalaine ja tänavused paduvihmad ning orkaanid on vaid suure kliimamuutuse väikesed sümptomid.