Kui neli kunstiloojat Sebastian Konopik, Jan E. Siebert, Evamaria Dürr ja Katharina Konopik 11. juunil Regensburgi lähedal olevas Wiesenti lossis oma näituse avasid, said 150 kutsutud külalist näha toredat mustkunstišõud ja
playmate’i. Ruumid, kus kunagi elas ja töötas kohalik maaler Karl Hudetz, andis linna kunsti toetusühingu juht Peter Lutz kuueks nädalaks noortele kasutada. Nagu toetaja oma kõnes esile tõi, ei pidanud ta oma julget otsust kahetsema, sest midagi nii põnevat pole Hudetz-tornis kunagi esitatud.
Peter Lutz andis kunstiloojatele ürituse kujundamiseks “vabad käed”. Tõenäoliselt poleks ka torni kunagisel elanikul olnud midagi selle vastu, et tema ateljees näidatakse modernseid, osaliselt eksperimentaalseid teoseid, sest Karl Hudetz oli ise alati avatud uutele impulssidele.
Wiesenti lossi külastajatel on nüüd võimalus näha umbes 60 eksponaati, millest kõige tähelepanuväärsemad on kindlasti Viinist pärineva autori ja näitleja Evamaria Dürri “maalitud tekstid”. 23-aastane austerlanna unistab lasteraamatute illustraatori karjäärist.
Sportlik multitalent, kes peale saksa keele suurepärast Viini dialekti räägib ja balletti tantsib, sobib oma lühikesest kasvust (151 cm) hoolimata ka fotomodelliks. Seda tõestas ta Jan E. Sieberti kaamera ees.
Saksamaa eestlane, kes momendil töötab eksklusiivse lepingu alusel Bremeni fotoateljees Brockshus, avastas 21-aastasena, et pildistamine on tema unistuste amet. Fotopisiku sai ta külge emalt Aino Siebertilt, Baltische Rundschau ajakirjanikult, kes on avaldanud rohkelt lugusid ka Eesti ajakirjanduses. Isa Werner Siebert tegeleb peale inseneriametist pensionile jäämist samuti pildistamisega.
Jan E. Siebertil oli õnne. Tema õpetaja, fotograafiameister Michael Rehbein Karlsruhes, andis õpipoisile peale tööd kasutada ateljee ja aitas finantseerida esimese profikaamera ostu. Praktilised töökogemused kogus tulevane piltnik fotoagentuuris Tom Kohler & partnerid ja Manfred Oberackeri pildistuudios “Augenblicke”. Ka pressifotograafina tegi Eesti Ajakirjanike Liidu liige ruttu karjääri. Tema pilte on avaldatud nii Eesti kui Saksamaa meediaväljaannetes. Üks tema esimesi fotoseeriaid oli töö ajakirjale “Avenüü”, kus noore piltniku kaamera ees seisid Pforzheimi Ehetemaailma juveelisäras Triin Maran (metsosopran), Kersti Ala-Murr (sopran) ja Triinu Boutahir (klaver).
Õitsev koostöö, mis viis partnerluseni Kunstnik Sebastian Konopik töötas Kosovos, kui ta sattus interneti kaudu Jan E. Sieberti piltide peale. Baierlane, kes oli iseseisvalt õppinud pilditöötlemistehnikat, palus luba tema foto kasutamiseks. Esimesest e-kirjast tekkis viljakas koostöö, seejärel sõprus ja partnerlus, mis demonstreeris, et digitaalse pilditöötlemisega võib tekkida uus ja põnev kunst „arvutimaal“. Idee iseenesest pole uus, seda tendentsi võib kunstiturul jälgida juba mitmeid aastaid. Kuid siin on piiritult ruumi uutele fantaasiatele, värsketele ja väljakutsuvatele kompositsioonidele. Fotoseeria „Centaurus supra homine“ on sellest parim näide. Siebert /Konopix koostöös on tekkinud teosed, mis lasevad inimestel kasvada muinasjutumaailma üliinimlikeks olenditeks. Partnerite logo, rebane ja jahikoer sümboliseerib, et pilditöötlus ei pea automaatselt tähendama fotograafi surma.
Ebatavalisel näitusel on esitatud veel Sebastian Konopiki ja tema noorema, alles 15a õe Katharina portreejoonised. Konopiki-laste kunstitalent pärineb nende Aachenis elavalt onult Hans Wittlilt.
Ega asjata öelda, et iga tuntud mehe taga seisab tugev naine. Nii on ka Jan E. Sieberti puhul, kelle elukaaslane Natascha Gabriel aitab pildikunsti loomisel kaasa „kosmeetikaga” ehk kunstitudengi ülesandeks on meigi tegemine fotomodellidele. Austerlanna toimib pealegi pildieksperimentide tegemisel muusana. Nagu Jan E. Siebert näituse avamisel rääkis, on tema kogumikus seitsme kooselu aasta jooksul tehtud 12 000 fotot.
Ka Sebastian Konopiki juures kehtib moto: koos oleme me tugevad. Tema lähim toetaja on sõbranna Simone Glötzl , kes koostöös kunstniku ema ja õega pidas hoolt selle eest, et avamispidu sai perfektselt dirigeeritud.
Näituse sissejuhatamisel pakuti külalistele teisigi kõrgpunkte: Wiesenti oli tulnud selle aasta aprilli saksakeelse Playboy-Playmate Estefania Wieland, kes on istunud ka Konopix/Sieberti fotoseeriate modellina.
Maagiata oleks raskem elada, seda tõestasid omakorda kaks Hamburgi mustkunstnikku Patrick Folkerts ja Jan Logemann. Kuidas nende trikid korda läksid, seda ei avaldatud. Ainult niipalju, et tegemist on illusiooniga. See on ju tihti ka tavaelus nii ning kunstis niikuinii.
Wiesenti näitus ei näita ainult kunsti mitmekülgsust. Praegusel ajal, mil räägitakse palju interneti varjupooltest, demonstreerib noorte „võrgustik“ hoopis seda, kuidas Word Wide Web funktsioneerib noorte keskel positiivselt. Kui seda poleks olemas, oleks vaevalt korraldatud ka äsja avatud Wiesenti üritust.
Rohkem infot:
www.fotografie-siebert.de;
www.wiesent.de
