Karin Aanja
Eesti Raja toimetaja Eestis
Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis tähistas 20. oktoobril Saksamaal Kölnis oma 60. sünnipäeva piduliku kontsertaktusega ja sellele järgnenud meeleoluka peoõhtuga, kus olid parajates annustes kokku põimitud nii kõned ja tänusõnad, muusika ja tants kui ka laste kilked ja rõõm kaasmaalastega kohtumisest.
Kuldsetes sügisvärvides, ent suviselt soe Köln oli peokohta Kulturbunkrisse kohale meelitanud mitusada eestlast ja Eesti sõpra nii siit- kui ka sealtpoolt piiri, et meenutada EÜSLi tähtsust eestluse säilimisel Saksamaal ja kinnitada veendumust, et see väärika ajalooga ühing on vajalik ka tänapäevases kiiresti muutuvas maailmas................................
Jaak Ojari fotod
Saksamaa eestlaste ühingu väärikas aastapäev
Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis tähistas 20. oktoobril Saksamaal Kölnis oma 60. sünnipäeva piduliku kontsertaktusega ja sellele järgnenud meeleoluka peoõhtuga, kus olid parajates annustes kokku põimitud nii kõned ja tänusõnad, muusika ja tants kui ka laste kilked ja rõõm kaasmaalastega kohtumisest.
Kuldsetes sügisvärvides, ent suviselt soe Köln oli peokohta Kulturbunkrisse kohale meelitanud mitusada eestlast ja Eesti sõpra nii siit- kui ka sealtpoolt piiri, et meenutada EÜSLi tähtsust eestluse säilimisel Saksamaal ja kinnitada veendumust, et see väärika ajalooga ühing on vajalik ka tänapäevases kiiresti muutuvas maailmas................................
EÜSLi 60. aastapäeva peo avasõnad ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder, kes rõhutas kiriku ja ka väliseesti koguduste tähtsust Eesti riigi iseseisvumisel. Ta ütles, et kirikul on ka ajalooline, kultuuriline ja rahvuslik roll, mille ilmestamiseks tõi ta välja president Lennart Meri mõtte, et kirik on õpetanud ja juhatanud meid vaimsele ja hingelisele iseseisvusele - ilma kirikuta ei oleks olnud Eesti vabariiki ja ilma Eesti Vabariigita ei oleks praegu eesti rahvast.
Juba järgmisel päeval sõitis peapiiskop Wittenbergi, et istutada reformatsiooni sünnikohta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku nimeline puu. Eesti puu juurde tuleb ka mälestustahvel piiblitsitaadiga „Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes.“ (psalm 92:14)
Peapiiskop rõhutas peoõhtul, et enam ei lahuta meid piirid ega kaugused. „Kodu on meile lähedal, kui ta on meie südames,“ ütles Põder ja soovitas meil olla need puud, kes on jumala kotta istutatud, sest siis Jumal kaitseb ja õnnistab meid.
Peapiiskop Andres Põder osales ka EELK Saksamaa praostkonna sinodil, mis eelnes EÜSLi sünnipäevapeole.
Veel enne seda, kui oma oskusi said näitama hakata Müncheni Eesti kooli ja Hamburgi Eesti kooli laululapsed, luges EÜSLi esimees Maie Kisis-Vainumäe ette tervitussõnad Kaja Taelilt, Eesti suursaadikult Saksamaa Liitvabariigis, Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu presidendilt Jaak Juhansoolt ja Rootsi Eestlaste Liidult. Sõna sai ka Inglismaa Eestlaste Ühingu esimees Toomas Ojasoo, kes soovis EÜSLile pikka iga ja Maie Kisis-Vainumäele jõudu Eesti asja vedamisel Saksamaal.
Eesti koolide kasvandike etteaste valimine muusikalise osa avamiseks ei saanud olla juhuslik—midagi sobivamat eesti publiku seas selle õige meeleolu loomiseks oleks olnud võimatu leida. Tublide eesti laste laul ja tants oli ühtaegu armas-siiras, soe, hardakstegev. Kui vaid veidikene hakata kaasa mõtlema näiteks „Nukitsamehe“ filmist tuntud ja EÜSLi peol eesti laste esituses kõlanud „Kodulaulule“, siis hakkavad suunurgad paratamatult võbelema...
Ka Euroopa Eestlaste Koori esinemine kahes jaos mõjus võimsalt ja seda mitte ainult vokaalse, vaid ka visuaalse (kenad eesti rahvarõivad) ja sisulise poole pealt. Mitte ilmaaegu ei palunud koori dirigent Kalev Lindal anda lauljatel käega märku, kes mingist tema nimetatud riigist tuleb—see on tõesti peaaegu et uskumatu, kui suur jõud võib olla eestlase tahtel kaasmaalastega koos ühise eesmärgi nimel vaeva näha.
Pärast pausi sai kuulata Karlsruhe Muusikaülikooli tudengite Kristjan Tamme ja Gleb Simaki kitarrimängu. Karlsruhe eestlaskonnale on nende pillide lummav kokkukõla juba tuttav, nüüd oli võimalus ka teistel seda nautida. Kõik palad olid Eestiga seotud ja kõigile tuntud Valgre viisid panid publiku kaasa ümisema ja nipsu lööma.
Eesti Vabariigi endine suursaadik Saksamaa Liitvabariigis Mart Laanemäe pidas seejärel kõne, andes edasi ka Eesti Vabariigi Välisministeeriumi sõnad Saksamaa eestlaskonnale. Välismaal tegutsevad tugevad organisatsioonid on Eesti jaoks olulised, kuna nad aitavad Eestit suuremana näidata, kui ta tegelikult on, sõnas ta. „Muidugi tahame, et te Eestisse tagasi tuleksite,“ ütles Laanemäe,“ aga kui te seal juba olete, siis olge edasi,“ ütles Laanemäe peole sobilikku meeleolu luues.
Laanemäe jagas EÜSLi 60aastase tegevuse kolme perioodi. EÜSL loodi Saksamaale sattunud inimeste põhivajaduste täitmiseks. Teist perioodi iseloomustasid tegevused Eesti kultuuri ja keele säilitamise nimel, kusjuures Saksamaal õnnestus eesti keele säilitamine paremini kui kusagil mujal eestlaste kogukondades välismaal. Oluline oli ka abi organiseerimine Eestile, suur osa tegevustest toimus omaalgatuslikult.
Praegu on EÜSL reaalne keskpunkt Saksamaa eestlaste tegevusele. „Ei ole järgitud eestlaste tava, et alati peab olema ka konkureeriv organisatsioon, saab hakkama ka ühega,“ ütles Laanemäe naljatledes. Ta rõhutas, et Saksamaa eestlased on suutnud oma organisatsiooni hästi säilitada, ja see on olnud suure töö vili. „Iga isik või organisatsioon peab tegema seda, mida ta kõige rohkem oskab. EÜSL teeb seda ja ma soovin talle selleks jõudu!“ ütles Laanemäe.
EÜSLi sünnipäeva aktuseosa lõpuks tuli veel kord lavale EÜSLi Projektkoor koos Euroopa Eestlaste Kooriga, muu hulgas kõlas koos laulusõpradega publiku seast „Ta lendab mesipuu poole“.
Pärast kehakinnitust rikkalikus Rootsi lauas oli aeg sealmaal, et Eestist kohale sõitnud Kukerpillide mängu saatel tantsu lüüa ja elada kaasa rahvatantsuansambli Kandali esinemisele. Mõlemad kollektiivid on väärika ajalooga — tähistab ju ansambel Kukerpillid tänavu oma 40. tegutsemisaastat, rahvatantsuansambel Kandali alustas sügisel 35. hooaega.
Juba esimeste nootide ajal hakkasid lavale lähemal istunud laudkonnad taldrikuid-tasse kokku korjama, et lauad seina äärde tõsta ja teha ruumi tantsuks-tralliks. Põhjamaisest vaoshoitusest ei saanud siin juttugi olla—ju oskab siinne eestlane kõrgelt hinnata seda, mis kaugelt vaevaga kohale toodud, ja võtta maksimumi igast hetkest.
Rahvatantsuansambli Kandali lustlik esinemine pani nii mõnegi jala takti kaasa lööma, kaerajaani ajal oleks vabalt võinud lindimuusika sootuks kinni keerata, sest kaasalauljaid jagus saali igast nurgast. Ja kui tore oli vaadata lapsi, kes lavaäärele toetudes suure huviga tantsijate nobedaid liigutusi jälgisid. Võib päris kindel olla, et sellest seltskonnast sirgub uus põlvkond eestluse edasikandjaid Saksamaal.
Märkamatult ja ehk liigagi kiirelt jõudis kätte hilisõhtu—ju on see märk, et üritus oli mitmekesise programmiga ja hästi korraldatud. Tänan toreda peo ja võimaluse eest sellel osaleda EÜSLi juhatust.
Karin Aanja
Eesti Raja toimetaja Eestis
