Saksamaa ja Prantsusmaa on otsustanud astuda ühiselt Vene kodanike lausviisakeelu ettepaneku vastu,
kirjutab Saksa leht Zeit.
Teiste riikide välisministritele saadetud dokumendis argumenteeritakse, et Vene kodanikele tuleb teha põhjalik taustakontroll, kuid samas tuleb anda Vene kodanikele võimalus kogeda elu demokraatlikus Läänes. Eriti oluline on siin tulevaste põlvkondade kogemus, rõhutatakse dokumendis.
"Meie viisapoliitika peaks seda peegeldama ja võimaldama inimestele näost näkku kontakte Euroopa Liidu sees Vene kodanikega, kes ei ole seotud Vene valitsusega," on dokumendis kirjas.
Prantsusmaa ja Saksamaa tahavad võimaldada Vene tudengitel, kunstnikel, teadlastel ja spetsialistidel siseneda Euroopa Liitu – seda olenemata, kas neid ootab kodumaal ees tagakiusamine või mitte.
Kaks Euroopa suurriiki hoiatavad karmide viisapiirangute pikaajaliste mõjude eest. Nende sõnul on oluline vältida Vene riigi perspektiivi pealesurumist tulevastele põlvedele. Samuti hoiatatakse Vene kodanike koondumist valitsuse taha, kui neid kollektiivselt karistada.
Viisakeelule on vastu ka Austria, kelle välisminister Alexander Schallenberg sõnas die Weltile, et ei tohi läbi lõigata kõiki kontakte Vene kodanikuühiskonnaga. Minister lisas, et oleks absurdne tõkestada Vene võimu suhtes kriitiliste inimeste pääsu lääneriikidesse.
Paljud Venemaaga piirnevad riigid ning Tšehhi toetavad viisakeeldu Vene kodanikele. Samas mitmed teised Euroopa Liidu liikmesriigid on viisakeelule vastu või on väljendanud selle suhtes kahtlust.
Saksa Zeit online tellitud küsitlusuuringu järgi toetab Vene turistidele viisakeeldu Saksamaale 47 protsenti sakslastest.
Tšehhis Prahas algas teisipäeval Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, kus arutatakse muuhulgas ka võimalikku viisakeeldu.
