Salme Raatma, Kultuurikilde endisest Eestist ja väliseesti ajast. Turu 2002, 92 lk.

Salme Raatma tuli väliseesti kirjandusse lasteraamatute autorina, kui 1956. a. ilmus tema lastejuttude kogu „Minu karu“ (Lund), millest on hiljem kaks lisatrükki ilmunud. Seejärel ilmus veel kolm lasteraamatut, koos viimasega ilmus ka luulekogu „Päev ootab sind“. (Valik luuletusi aastast 1954-1970 Turu 1984). Turu saigi autori loomingulinnaks, kus ta on elanud ja kirjutanud. Mõned teosed on kohe tõlgitud soome keelde. Teosed „Omenapuuni“ (1994), „Sokea laulaja“ (1996), „Birgitan heiastuksia“ (2001), „Enkeli jolla oli silmälasit“ (1998) tõlkis soome keelde Kalervo Mettala.

25 aasta jooksul on S. Raatma sulest ilmunud eesti keeles viis luulevalimikku, üks pooem, ja valik miniatuurproosat.

Viimasena ilmunud artiklitevalimik „Kultuurikilde endisest Eestist ja väliseesti ajast“ sisaldab aastate jooksul kirjutatud erinevates vormides loomingut, millest nähtub autori valmisolek eesti kultuurile ja kirjandusele kaasa elada.

Tõlkija Kalervo Mettala nimetab oma järelsõnas väliseesti kultuuri omaette nähtuseks, mis oma jõulisemal perioodil ületas okupeeritud kodumaal ilmunut. Üllatav, et maailmas hajali elades suutsid eestlased ainult neile omase kindla näoga kultuuri luua, mida ei suutnud takistada ka erinevates riikides elamine.

Siinkojal on esitatud vaid kokkuvõte artiklist. Artikkel on täielikul kujul Eesti Elu paberväljaandes.

Märkmed: