Paul-Eerik Rummo sõnad: „Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere, me hoiame nõnda ühte ja läheme läbi mere...“ olid motoks pidulikule vastuvõtule, mis toimus Salzburgi Diakooniakeskuses tähistamaks Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Peosaalis toimus üritus „Reis läbi Eesti“ koos näitusega Maarjamaa ajaloost, näitusepaviljonis avati Eesti ja Austria ühine kunstinäitus „Teel Euroopasse“ Andres Toltsi, Eduard Tüüri, Mare Vindi ning Peter ja Regina Riederi teostega.


Sirje Winding-Frauenlob tervitas külalisi: poeedist Eesti rahvastikuministrit Paul-Eerik Rummot, suursaadik Katrin Saarsalu, aukonsul Henn-Jüri Uibopuud, poeet Viiu Härmi ja Eesti Rahvusraamatukogu peadirektorit Tiiu Valmi. „Meie, eestlased, ei oota Euroopa Liidult imesid ega ka mitte pudrumägesid. Elu läheb normaalselt edasi ja me rõõmustame, kui nüüd hakkab veelgi paremini minema. Paul-Eerik Rummo sõnad ei ole oma tähtsusest midagi kaotanud. Hoidma kokku peab ka uus, suurem Euroopa,“ lausus Salzburgi Eesti Seltsi president ja jätkas tsiteerides Jaan Tättet: „Keskmine eestlane räägib enam-vähem kolme keelt, peaaegu kõikidel on mobiiltelefonid ja igal teisel internetiühendus. Eesti perekonnas on 1—2 last, neli korralikku aastaaega ja öeldakse, et meil on ilusad naised. Eestlaste iseloom on võrdlemisi kinnine ja tihti on meil millegipärast piinlik. Kuid me oleme jäänud, ja jääme ka tulevikus püsima. Eesti on nii pisike, et teda võib tervenisti armastada ja tervenisti oma koduks pidada.“

EV suursaadik Viinis Katrin Saarsalu tegi lühikese kokkuvõtte Eesti teest Euroopa Liitu ning õnnitles peokülalisi liitumise puhul. Austria poolt võttis sõna kunstnik Peter Rieder, kelle tööde, samuti nagu tema abikaasa Renate fotodega, on eestlased võinud tutvuda juba paaril korral Rahvusraamatukogus. Rieder nentis, et Eesti on tema kodumaal ikka veel (eriti kunsti ja kultuuri poolest) valge plekk Euroopa kaardil ja ta tunneb sügavat rõõmu selle üle, et võib nüüd esitleda Salzburgis kolme eesti kunstnikku.

„Mare Vint alustas oma karjääri kuuekümnendatel. Kuigi graafik kasutab oma töödes vähe värvi, on tema tööd täis poeesiat ja lüürikat. Kunstniku peamotiiviks on ideaalne, konstrueeritud ja geomeetriline maastik. Ka karikaturist Eduard Tüüri tööd iseloomustavad eesti kultuuri, sest huumor mängib sealse rahva elus suurt rolli. Eestimaalased armastavad ja oskavad südamest naerda iseenda ja oma probleemide üle,“ rääkis kõneleja. Ta leidis, et selles osas sarnanevad eestlased austerlastega, kes ka ei võta kõike väga tõsiselt.

Andres Toltsi töid kirjeldades meenutas ettekandja 1970-ndate alguses Tallinnas tekkinud kunstnike gruppi SOUP 69, kes võttis omaks lääneliku popkunsti ja teisi avangard-suundasid ning organiseeris skandaalseid näitusi ja kohtumisi. Sellesse gruppi kuulus ka Andres Tolts. „Tema töid iseloomustavad selged vormid ja värvid, kus banaalsused saavad erilise tähenduse,“ märkis ettekandja.

Mitmekülgne fotograaf Regina Rieder esitas eelmisel suvel Eestis tehtud pilte nii ajaloolistest kui modernsetest ehitistest. Peter Rieder oli üles riputanud tööd, mille loomisel olid teda inspireerinud Eesti reisid.

Kuid mis oleks Eesti esitlemine muusikata? Saksamaa turneelt oli Salzburgi saabunud segakoor „Noorus“ Paul Talmari juhatusel. Peol esinesid veel ansambel „Laudaukse kääksutajad“ ja Salzburgi eestlaste „igiomad“ lauljad, sopran Katrin Lehismets ja bariton Lauri Vasar. Peoõhtu krooniti Paul-Eerik Rummo ja Viiu Härmi luuletustega, mida esitasid Toomas Täht ja Brigitte Trnka. Austerlastel oli ka võimalus tutvuda mitmete Eestit tutvustavate videofilmidega ning ürituse lõpetuseks kogunesid 200 külalist pidulikule õhtusöögile, kus pakuti eestipäraseid hõrgutisi Saku õlu ja Viru Valge saatel.

Salzburgi Eesti Seltsi kodulehekülg on www.yks-kaks.com

Eestlased Kanadas

TRENDING