Peale kuuma suve saabus vihmane sügis, mis pani meie inimesed kiiremini liikuma.

Lisaks 14. oktoobril toimunud jumalateenistusele kohtusime ka 25. oktoobril Eesti Pensionäride Klubi esimesel kohviõhtul peale suve.

28. oktoobril oli meil aga päris pidu. Pidasime Eesti Seltsi 50. juubelit meile tuntud restorani suures saalis.

Seekord oli meid koos 27 inimest ja kõik olid suurepärases meeleolus. Eriti suur rõõm oli meil külaliste Viive ja Ken Moore’i üle, kes olid tulnud Michiganist meie juubelile. Heameel oli ka eesti noormeestest, kes olid oma mitte-eestlastest abikaasad kaasa toonud.

Esimees Ants Lübek meenutas seltsi asutajaid 50 aastat tagasi, kellest ainult kolm on veel elavate maal: Alvine Kaldma, Sirkka Siitse ja Udo Sillavere. Lilli Timusk pani neile tänutäheks seltsi nimel lilled rinda.

Ants meenutas ka kõiki tegemisi ja töid, mis sai tehtud eestluse säilitamise nimel meie järgmisele põlvkonnale. Ehkki enamus neist on laia maailma läinud, on nad ikka uhked oma eesti päritolu üle.

Ants palus mul rääkida Eesti krooni 15. aastapäevast ja Tartu Ülikooli 375. juubelist; selleks oli ka põhjust. Krooni juubeli puhul kutsuti rahvast jagama mälestusi Postimehes Eesti krooni käibeletuleku päevast ja rublade vahetusest ilusate Eesti kroonide vastu. See oli Eesti Panga, Postimehe ja Postimees Online’i konkursi ühisprojekt. Tööde esitamise tähtaeg oli 20. juuni. Ma saatsin ka oma lookese sisse, sest olin olnud just sel rahavahetuse päeval Viljandis sugulastel külas.

Järgnesid Tartu Ülikooli 375. juubeli pidustused, mille puhul anti valja 10-kroonine hõbemünt. Vaevalt olid pidustused möödas, kui sain siin, Sault Ste. Maries, postipakikese Eesti Pangalt. See oli mulle suur üllatus. Pakki avades selgus, et selles oli ülikooli meenemünt koos kaaskirjaga Eesti Panga presidendilt Andres Lipstokilt. Ma olin võitnud selle mündi oma kirjutisega ja mu lugu olevat ilmunud ka Päevalehes. Leidsingi selle internetist ja lugesin rahvale ette meie juubelil. Nii sai meie väike rahvusgrupp osa nii krooni 15. tähtpäevast, Tartu Ülikooli 375. juubelist ja tundsime muidugi erilist rõõmu oma seltsi juubelist.

Udo Sillavere mälestas kõiki kaasmaalasi, kes olid olnud meie seltsi asutajaliikmed või hiljem liitunud, kuid puhkavad juba aastaid igavest und. Hiljuti lahkunud Herman Kirsi ja Salme Veedlerit mälestasime leinaseisakuga.

Lõpuks laulsime hümni. Erich Männiste öeldud söögipalve järel asusime õhtusöögi lauda.

Oli nii hea vaadata, kui 27 inimest istusid sõbralikult koos ja vestlesid üksteisega, nagu polekski rasked aastad neid rõhumas.

Märkmed: