Tuuli Koch, reporter Postimees
Keskerakonna esimehel Edgar Savisaarel on linnapea- või ministriameti valimisel taskus euroliitu mineku eelsed vastusevariandid: «minna linnapeaks», «mitte minna linnapeaks» ning «otsustan südametunnistuse järgi».
Nii nagu valikuvariandid korduvad Savisaarte poliitperes mitmedki sündmused. Mäletatavasti 2003. aastal euroteemal Savisaarelt selget vastust ei tulnudki ning ta soovitas hääletada südametunnistuse järgi.
Eesti tipp-poliitpaari Savisaarte lennu juures on Vilja olnud korduvalt Savisaare südametunnistus, päästja ja kõige andunum toetaja.
Käigud Vilja-kaardiga
Taas on 2003. aasta ootus: mida Savisaar teeb? Ning Vilja-kaart tuleb ka praegu mängu. Mis meenutab euroliitu mineku eelset aega, kui just Vilja oli see, kes ütles selgelt välja, et tema on euroliidu vastu. Valusa vastuse ütles välja «üks Savisaartest», seda toetas vaikides ja udutades «Savisaar ise».
Meenutades lindiskandaali ajal abikaasa Edgari asemel süü endale võtnud Vilja käitumist, võib ka praegu aimata peremanöövrit: Vilja asumisel linnapeaks jääks amet perekonda, samas saavad valijad soovitud Savisaare.
1999. aastal küsis Eesti Ekspress Viljalt, kas tal on head ajud või Edgar aitab, mispeale kostis Vilja: «Kas te arvate, et Edgar võtab omale mingi tobu kõrvale? Tobud on teiseks otstarbeks.»
Savisaartega omal ajal lähedalt kokku puutunud inimesed arvavad, et Edgar ei taha Viljast linnapead teha – viimane tahab meeritoolile pigem ise istuda.
«Ta on ju linnaosavanem olnud, miks mitte,» põhjendasid Postimehega vestelnud inimesed. «Edgar on tugev siis, kui ta kontrollib olukorda, ja see on ka loomulik.»
Mehe silmad ja kõrvad
Seega vajab Edgar Savisaar olukorra kontrollimiseks infot, info saamine tähendab oluliste toolide katmist usaldusväärsete inimestega. Tore on, kui abikaasa juhtub näiteks olema ka riigile üliolulise Tallinna Sadama nõukogu toolil.
Samas teab Edgar Savisaar väga hästi, et kui Vilja istuks linnapea toolile, tõuseks sellest kisa. Vähemalt samasugune nagu siis, kui 2004. aastal sai Vilja abikaasa soovide esindamiseks riigikogu keskfraktsiooni esimeheks. Või kui Vilja kandideeris 2003. aastal Edgari kõrval partei esimeheks, et nõrgestada Peeter Kreitzbergi võimalusi ning Edgarile pühendatud kaitsekõnes end kandidaadi kohalt taandada.
Seega on üpris tõenäoline, et Savisaared nautisid võimuvaakumi ajal, mil suurim uudis on see, et uudist pole, mängu ilu ja nimede esiplaanil olekut, ning linnajuhiks saab hoopis Savisaare väike koopia Jüri Ratas.
Valimised näitasid Savisaarte poliitperekonna kaubamärgi tugevust – ühise perekonnanime all võtsid Edgar, Vilja ja Maria Tallinnas kokku 23 729 häält.
«Mul on hea meel, et hakkab tekkima selline perekond, kus mul on poliitikas järgijaid,» tunnistas Edgar Savisaar enne valimisi Postimehe usutluses.
Poliitiline geen
«Võib-olla tekibki selline Savisaare poliitiline liin. Selle ümber on olnud nurinat, aga ma olen sellele käega heitnud. Mulle meeldib see, et üks tütar on mul poliitikas, üks poeg ettevõtluses.»
Edgar Savisaarel on neli last. Vanema poja Erkiga alustas Edgar Savisaar kinnisvaraärimehe karjääri – Fixor Holding OÜ kaudu tehti geniaalsemaid ning küsitavamaid tehinguid, ostes Keila-Joal 500 000 krooniga villa, äsja soetati Rae vallas 24,8 miljoni krooni eest tööstusmaad, läinud aastal ostis osaühing 2,6 miljoni eest maad Tartu maantee ääres.
Lisaks Erkile ja Mariale on Savisaarte dünastias nimepärija Edgar ja Rosina. Audentese erakoolis õppiv Rosina toimetab koolilehte ning on klassi omavalitsuse juht.
«Maria puhul oli selge, et temast tuleb ühiskonnategelane,» nentis Savisaar, ning teda lähedalt tundvad inimesed mainivadki Savisaare uhkust Maria üle, kes on praegu Tartu Ülikoolis politoloogia doktorantuuris.
«Rosinast arvasin, et temast tuleb teadlane. Ta oli selline nokitseja, kellele meeldis asjadega hästi süvitsi minna,» rääkis Savisaar.
«Kodus kutsusin Rosinat sipelgauurijaks, sest ta pidevalt kükitas sipelgapesa juures. Aga viimastel aastatel on tüdrukul ühiskondlik närv väga esile tõusnud ning ma üldse ei välista, et ta tulevikus poliitikasse tuleks, kuigi ise on ta veendunud, et seda ei juhtu. Vastan talle selle peale, et see, mida sa praegu koolis teed, on ka poliitika, kuigi väikesel tasemel.»
Edgar Savisaare vanad võitluskaaslased nendivad, et Edgari probleemiks on väikeseks jäänud usaldusisikute ring.
«Ta pole inimesi usaldanud, mõned on teda ka petnud, aga see vahekord on väga ambivalentne, sest ta ei jäta ruumi enda kõrval olevatele inimestele, kaasvõitlejatele. Seetõttu tekivad konfliktid ja inimesed lahkuvad, nad on seda teinud 90ndate aastate algusest,» tunnistasis kunagised lähikondsed.
Savisaartega suhtlev noorem põlvkond vaidleb väikese ringi ja paranoiasüüdistustele vastu ning tuletab meelde: vaadake, kui paljudest noortest on Savisaar staarid teinud. Jah, Kilingi-Nõmmelt pärit Lauri Laasi polnud enne keegi, viimastel valimistel kogus ta 1841 häält.
Savisaare ja tema ammuse võitluskaaslase Aadu Musta tütre Kadri võidukäik algas samuti just Savisaarest.
Kunagi oli Laasi ja Musta võrdkujuks ka praegune sots Sven Mikser, kes lahkus Savisaare juurest sõnadega: «Ma astusin ikkagi erakonda, mitte perekonda.»’
Kuidas suhtute Savisaarte perekondlikesse võimuambitsioonidesse?
Kadri Must, Keskerakond:
Savisaarte poliitpaar pole Eestis sugugi ainus ja esimene, nende kõrval võib välja tuua perekond Kelamid. Vilja Savisaar on olnud hädas sellega, et tema tööd on alahinnatud, edu kirjutatud vaid perekonna arvele ning ta on seetõttu kõvasti rohkem pingutama pidanud. Rahva toetuse on ta oma tööga kogunud.
Tõnis Lukas , Isamaaliit:
Ainus probleem on, et abikaasad on tippkohtadel ja juhivad kahekesi ühte suurt erakonda. See heidab varju just erakonnale ja näitab, et pink on lühike ning valik väike. Et lapsed võivad valida ühiskonna kujundaja või poliitiku rolli, ei näe ma klanni kujunemise märki.
Tiit Tammsaar , Rahvaliit:
Siin pole midagi uut – vaatame suure Poola riigi poole, kus kaksikvennad on võtnud täielikult ohjad enda kätte. Kui räägime osalusdemokraatiast ja võimalikult laia ringkonna aktiivsete inimeste kaasamisest poliitikasse, siis ega see kõige ilusam välja ei paista.
Eiki Nestor , SDE:
Idamaises poliitilises kultuuris pole midagi uut, et üks perekond ühes erakonnas troonib. Lääne poliitilises kultuuris sellist asja ei juhtuks, kuna valijad ei saaks sellest lihtsalt aru. See on selgelt sõnum Keskerakonna valijatele, et vaatamata kõigele on kõik Savisaare perekonna kontrolli all.
Indrek Raudne , Res Publica:
Loomulikult on selline perekonna upitamine pehmelt öeldes võõristust tekitav. Et tegemist on suure juhiga ja kui temaga midagi juhtub, siis jääb valitsema suguvõsa. Perekondade võim Lääne-Euroopas pole tavaline, kuskil Indias, Pakistanis või Ladina-Ameerikas küll.
Meelis Atonen , Reformierakond:
Tuleb tunnustada, et üks perekond on suutnud end nii võimsalt poliitikasse jäädvustada. Tunnustada ka seda, et naine ei jää mehest maha ja võrdõiguslikkuse volinik võib rahule jääda. Tahaks ju kritiseerida, aga et mõlemal on rahva mandaat, siis jätan arvamuse ütlemata.