Kuigi maailmas leidub mitmeid legendaarseid, luksuslikke ja kuulsaid hotelle, on 1889. a. Londoni südames avatud „Savoy“ ikkagi ainulaadne, sest seal on olemas haruldane arhiiv, mida kasutatakse modernse turustamisinstrumendina usinalt tänaseni. Kogu maailma ajakirjanikud hindavad seda mälestustekambrit kui ajaloofondi, kus lisaks kõigele informatiivsele leidub veel ka amüsantseid anekdoote.

Hotelli sissekäigust üks korrus allpool on arhivaar Susan Scotti suured valdused. Seal hoitakse pika hotelliajaloo tunnistajaid — menüüsid, kutseid ja ajaleheväljalõikeid. Restoranis pakutud toitude retseptid ja kokteiliraamatud on tänaseni gurmaanide seas nõutavad. Külalisteraamatus seisavad mitmete kuningate, printsesside ja maharadzhade nimed, kuid ka sellised kuulsused nagu Marlene Dietrich, Pablo Picasso, Maria Callas, Marilyn Monroe ja isegi Albert Einstein, on ööbinud „Savoys“. Külaliste nimekiri tundub lõputuna. On isegi teada, et Claude Monet reserveeris toad nr. 641 ja 642 selleks, et rõdult Londoni sildu maalida. Louis Armstrong nõudis aga tuba, kuhu ei kostuks müra ja Frank Sinatra jäi alles siis rahule, kui talle 15 tuba kasutada anti. Ooperidiiva Luisa Tetrazzini tõi hotelli kaasa krokodilli ning nõudis koguni kahte häälestatud klaverit – üht vihmase ja teist kuiva ilma jaoks. Külastajad said kunagi imetleda Anna Pavlova imelist tantsu ja Sir Winston Churchill külastas pealinnas viibides regulaarselt „Savoyd“.

Otse loomulikult kuuluvad stiilirikka hotelli külaliste hulka ka Briti kuningakoja liikmed. 1923. a. said võõrastemaja oma kaks kuulsat tantsuorkestrit – The Savoy Orpheans ja The Savoy Havana Band BBC vahendusel võimaluse otseesinemisteks miljonitele raadiokuulajatele.

Peale pikka ja põhjalikku tuhnimist oli PR-sheff Pam Carter sunnitud nentima andmete puudumist eestlaste viibimise kohta nende hotellis. Kuid ehk on siinkohal heal lugejal teistsugust informatsiooni?

Kõik arhiivis säilitatavad on muidugi vanad lood, kuid huvi nende vastu pole siiani kadunud. Susan Scott otsib väsimatult biograafidele, kirjanikele, arhitektuuri- ja restoranikriitikutele, filmiprodutsentidele ning ajakirjanikele välja materjali. Ühes intervjuus rääkis ta, et pidi filmi „The Importance of Being Earnest“ jaoks tegema teatud hotellitoast ajalooliselt korrektse rekonstruktsiooni. Suust suhu levinud info kohaselt teatakse juba ammu, et alati tasub küsida „Savoyst“ — küllap nemad teavad. Siin ei ole arhiiv ainult koht, kus ajalugu kopitab tolmu all, vaid sealt toimetatakse pea iga päev meediasse lugusid ja lookesi ning peetakse hoolt selle eest, et traditsiooniliselt mainekas hotelli nimi ajakirjandusest ära ei kaoks – nii on see ühtlasi parim (tasuta) reklaam. Seetõttu hindab PR-sheff Carter ka eriliselt proua Scotti tööd.

Hotelli „Savoy“ vaimne isa oli Richard D´Oyly Carte, kes teenis elatist tegelikult hoopis kontserdi- ja kirjandusagendina — hotelli avamiseni puudusid tal igasugused kogemused võõrastemaja pidamiseks. Praktilise juhtimise usaldas Carte shveitslase César Ritzi „taktikepi“ alla. Kuid ta ise oli seda suurem meister oma pompoosse maja reklaamimisel. „Savoy“ oli esimene hoone Londonis, kuhu elekter sisse pandi. Siis anti kunstnikule ülesandeks öösel heledasti valgustatud sissekäiku maalida — need ongi pildid, mida tänaseni kuulutustel, broshüüridel ja jõulukaartidel kasutatakse. Ükskõik milline sündmus hotellis ka toimus, selle kohta avaldati kogu maailmas tuhandeid artikleid. See traditsioon jätkub tänaseni ja Pam Carter viib iga poole aasta tagant pungil täis kiirköitja võõrastemaja kohta ilmunud artiklitest Susan Scotti hoole alla.

Suurbritannia pealinna Londoni teatrirajooni West Endi südames asuv hotell, mis aastate jooksul on muutunud linna sümboliks, pakub aga loomulikult muudki kui arhiiviteenuseid, siit võib iga huviline midagi leida. Sellele, kes soovib metropoli etendustes ise kaasa teha, on hotellis ööbimine pea et kohustuslik.

Covent Garden ja Trafalgar on jalgsi kõndides hotellist ainult mõne minuti tee kaugusel. Hoonest leiab külastaja eest inglise omapära, traditsioone ja stiili. Jõe kaldal asuvas restoranis „The River“ on külastajatel võimalik kulinaarste hõrgutiste kõrval nautida suurespärast vaadet kuningannalikule linnale.

Arvamus

TRENDING