Geidi Raud, 23. märts 2016,
Täna hommikul toimus IRL-i korraldatud visiooniarutelu "Kuidas saada eestlaseks?". Eestlaseks olemise ja saamise üle diskuteerisid keeleteadlane Mart Rannut, ajakirjanik ja kirjanik Andrei Hvostov ning Vello Vikerkaare varjunime kasutav Ameerika ajakirjanik Scott Diel.

Artikkel kogu pikkuses: http://www.ohtuleht.ee/724091/...


Arutelu oli jätkuks erakonna visioonikokkutulekul Isamaa 2.0 välja pakutud ideele kasvatada end eestlaseks pidavate inimeste arvu. Diskussiooni juhtis riigikogulane Mart Nutt.

Tõik, et arutelu toimus Mustamäe Apollo kinos, pani poliitikud omavahel nalja viskama. "Ei tea, kas see on 3D-s," heitis üks mees pimedas kinokoridoris teisele nalja. "Tsahkna on 3D-s, ülejäänud mitte," lõõpis teine.

Erakondlased võtsid kinosaalis istet ja asusid tähelepanelikult nelja mehe diskussiooni kuulama, et pärast ka ise sõna sekka öelda.
(Ingrid Mühling)

Scott Diel rääkis puhtas eesti keeles, et kuigi ta tuli Eestisse juba 20 aastat tagasi, siis pole ta end kunagi eestlaseks pidanud. "Kui ma alguses siia tulin, siis mul oli ambitsioon, et oh, kui kihvt see Eesti värk on. Enam ma ei taha eestlaseks saada ja on selge, et eestlane ka mind ei taha," tunnistas Diel.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL-i) esimees Margus Tsahkna on teatavasti seisukohal, et Eestil on vaja uusi sihte ning üks nendest peaks olema end eestlasteks pidavate inimeste hulga tõstmine kahe miljonini.

Ajakirjanik Andrei Hvostov püstitas tänasel arutelul teesi, et tema hinnangul on "puhtaid" eestlasi praegu 500 000.

Scott Diel aga hindas, et neid on pigem 5-15. Ta tõdes, et tahetakse küll rohkem eestlasi, kuid samas ei võeta arvesse neid, kes on mööda maailma laiali. "Väliseestlasi on üle maailma tuhandeid, aga neid te ei taha. Väliseestlased, näiteks Kanadas, pole piisavalt kannatanud," tõdes Diel, et see on põhjus, miks neid eestlaste hulka ei arvata. Selle peale hakkasid poliitikud kinosaalis kihistama.
Mart Nutt ja Scott Diel. (Ingrid Mühling)

Diel rääkis ka oma Pirita lasteaias käiva viieaastase lapse olukorrast, kes räägib kahte keelt. "Ta pole päris eestlane, seda enam, et ta suhtleb minuga inglise keeles. Eesti seadusi järgides on tal praegu topeltkodandkondsus ja ma ei tea, kumma kodakondsuse ta valib, kui ta täisealiseks saab," märkis Diel.

"Ma lugesin kuskilt, et kui tahad saada eurooplaseks, siis peab elama siin viis põlve, aga USA-s peab elama viis minutit, et ameeriklaseks saada," lisas ta.

Ka keeleteadlane Mart Rannut esitas küsimuse, kes on õigupoolest õige eestlane. "Küsitakse, kes on part. Part on see, kes näeb välja, käitub ja prääksub nagu part. Kui me hakkame võtma tõsiselt seda, et kes on keskmise pardi moodi, siis vaevalt neid maailmas palju on. Samas ei pea välja nägema nagu part, kui käitutakse nagu part," pidas Rannut monoloogi.
Mart Rannut. (Ingrid Mühling)

"Lõimumine ei tähenda üksnes keeleoskust, oluline on ka põlisrahva poolne avatus, sõnum – tulge ja saage meie sarnaseks, arusaam kultuurist, sellest, kuidas inimesed käituvad," arutles keeleteadlane.

Rannuti sõnul sõltub lõimumise edukus sellest, kui paju ollakse valmis vastu võtma teist kultuuri, tähistama kohalikke tähtpäevi ja aktsepteerima seda, kuidas kohalik rahvas elab. "Teise kultuuri vastu võtmine ei tähenda oma kultuurist loobumist. Tuleb eristada sisserändajaid, kel on oma kultuur neist, kelle kultuur on puudulik,“ ütles ta.

Rannut lisas, et lõimumiseks on vajalik ühisosa, mida loovad nii väärtused, emotsioonid, kultuur kui ka arusaam ühiskonnas aktsepteeritavast käitumisest - näiteks teadmise, kes on mutifilmitegelane Lotte või võimaluse keelata burka kandmine juhul, kui see tekitab ühiskonnas lõhet.

Andrei Hvostov tõi välja, et üheks eestluse kriteeriumiks on rassipuhtus. "Selle üle on ühiskonnas suur nõudlus," hindas ta. "Laitmatu keeleoskus samas pole mingi kriteerium. See on midagi sellist, mis tekitab valvsustunnet."
Andrei Hvostov paremal. (Ingrid Mühling)

Hvostov märkis, et tal on palju tuttavaid õpetajaid, kes on talle rääkinud, et Tallinna eliitkoolides on küll lastel konkreetsed Eesti nimed nagu Arno Tali ja Teele Raja, kuid kui nende vanemad kooli arenguvestlusele kutsutakse, siis selgub, et nad ei räägi sõnagi eesti keelt. "Tegemist on venelastega, kes on maskeerunud," ütles Hvostov.

Immigratsioon vs rahvaarv

Scott Diel märkis, et kui Eesti tahab rahvaarvu kasvatada immigrantide toel, siis peaksid nood end siin teretulnuna tundma. Mart Nutt pani Dieli aga fakti ette, et isegi siis, kui ühiskond soovib, et immigrant tunneks end Eestis hästi, oleks keskkond sisserändajale ikkagi võõras. Koduselt tunneks immigrant end vaid siis, kui keskkond tema ümber oleks selline nagu tema kodumaal. See on aga Nuti hinnangul kindlasti välistatud.

Diel vastas, et see ei tähenda, et immigrant ei saa Eestis olla õnnelik. "Mis siis, et ta ei pea end eestaseks, mis siis, et ta ei saa Eesti passi – kui ta on maksumaksja ja tunneb end siin hästi, siis sellest piisab."

Scott Diel end immigrandiks ei pea. "Ameeriklased on eestlaste jaoks siiani okeid inimesed. Võib-olla kui Trump presidendivalimised võidab, siis olukord muutub," naljatas ta.

Hvostov tõi immigrantsioonist rääkides välja, et ta ei kujuta ettegi seda, et immigrantidele hakatakse rääkima eestlaste sajandeid kestnud orjapõlvest ja okupatsiooniaastatest. "Tõenäoliselt tuleb segarahvastikuga ühiskonnas õppida teatud asjadest mitte rääkima. Ajalugu ja religioon on sellised asjad, millest tuleb õppida mitte rääkima. Nagu mõnes kirglikumas perekonnaski on teada, et kui mingitest teemadest räägid, hakkab portselan vastu seina lendama."

Märkmed: