Nagu foto/stuudios tehtud portree/pilt, mille peal/kiri (title) võiks olla ,,Looma/arst kaisutab luike“. Kaissu võtmine on palju öelda, kuid laada- (fairground) ehk nalja/foto see ka ei ole ega ka pilt vanast muinas/jutu/raamatust. LUIK (swan) on täitsa ehtne (päris) ja vajas abi. Foto: Signe Lehtsalu, Terveks Looma/kliiniku looma/arsti abiline
Foto saabus üle mere/lainete Pärnust. Sinna looma/kliinikusse olid head inimesed 16. novembril toonud selle kauni vee/linnu, LAULU/LUIGE, mis inglise keeles ei ole „singing swan“ vaid whooper swan. Põhja-Ameerikas on tema vaste (counterpart) trumpeter swan - ameerika laulu/luik või ka trompet/luik. Ühe/sõnaga luiged on HÄÄLEKAD linnud, nad teevad palju häält. Otsusta ise, kas see on laul, pasuna/hüüd või midagi muud.
See lind ei hüüdnud, laulnud ega pasundanud valjult, et vajab abi. Õnneks head inimesed märkasid, et temaga ei ole kõik korras ja tõid ta looma/arstide juurde. Seal ta küll susises (hissed) natuke, aga oli täiesti sõbralik ja rahulik. Muidu võivad luiged agressiivsed olla, nokaga näpistada ja „tiiva/nukkidega kolkida“, kirjutas fotol olev Terveks Looma/kliiniku juhataja Tarvi Markson.
Tiib oli tal just „rivist väljas“ (out of alignment, lind ka natuke out of sorts). See on väljend (expression), mis tähendab, et midagi on korrast ära, haige või viga saanud / vigastatud (injured), mis teeb tuju muidugi halvaks.
Nüüd on tema tiib juba osaliselt paranenud, terveks saamas, aga Tarvi kirjutas, et lendama see luik siiski ilmselt kahjuks ei hakka. Mets/looma/ühing võttis ta oma hoole alla. Võiks ka öelda, et oma tiiva alla.
* Väljend LUIGE/LAUL loo peal/kirjas on sama, mis inglise swan song – nii öeldakse kellegi (eriti näitleja, kirjaniku, kunstniku) viimase esinemise või ette/aste kohta enne „lavalt lahkumist“ – kas pensionile või taevasse. Lendamise suhtes oli sellel pikk/kaelal tõesti vist luige/laul, aga jõulu/praadi temast ei saa! (Mõned juba tegid sellist nalja, sest eestlastele meeldib must huumor.) Selle laulu/luige luige/laul võis olla lendamine kaugelt põhja tundrast, sest nad on Eestis tavaliselt läbi/rändajad (migrant birds) kevadel ja sügisel. Mõned aga jäävad ka vahel Eestisse pesa tegema ja seda teeb kindel luige/paar kahekesi koos elu lõpuni, ehk nad on mono/gaamsed (monogamous).
Fotol on näha, et patsiendil on seljas soe ja moekas (stylish) FLIIS (fleece). Teda ravinud (treated) Tarvi aga tõmbas endale kaitseks kätte nahast kindad ja igaks juhuks selga ka „KIHNU KUULI/KINDLA“ – nii kutsutakse seda Kihnu saare meeste kampsunit, mille täpne nimetus on TROI ja mis on väidetavalt (supposedly) kuuli/kindel (bulletproof), nii et siis ka luige/kindel.
NB: Eesti keeles ei panda riideid lihtsalt „peale“ (on) vaid konkreetsemalt keha/osa järgi: müts pähe, kindad kätte, sall kaela, kampsun selga, püksid, sokid ja kingad jalga.
Eesti vana ilma/ennustus (weather prediction): Kured (cranes) läinud, kurjad ilmad. Haned (geese) läinud, hallad (frost) maas. Luiged läinud, lumi taga.
Olete kindlasti lugenud E.B. White’i raamatut „The Trumpet of the Swan“[i]. See on ka eesti keelde tõlgitud: „Luige trompet“. Sealsel pea/tegelasel on nokk üleni süsi/must ([i]coal black), Euraasia (Euroopa + Aasia) põhja/osas elava laulu/luige nokal on ka palju ere (bright) kollast. Veel üks vahva vee/linnuga seotud laste/kirjanduse klassika on „Nils Holgerssoni imeline tee/kond läbi Rootsi“ („The Wonderful Adventures of Nils“). Selles raamatus on lind, kelle seljas väikeseks muudetud Nils lendab, siiski HANI (goose), mitte luik. Raamatu kirjutas Selma Lagerlöf, esimene naine, kellele omistati (anti) Nobeli kirjandus/preemia.
Üks teine, mets/loomaga seotud abistamine veebruaris 2019 viis selle sama Pärnu looma/kliiniku üle/maailmsesse meediasse, kaasa/arvatud BBC! Võibolla olete kuulnud hundist, keda kaks Pärnu/maa meest päästsid uppumisest jäises vees. Nad arvasid, et tegu on koeraga... Vaadake / kuulake selle lühendatud lingi kaudu https://bit.ly/3nranyH või kirjutage interneti otsingu/mootorisse märk/sõnad: hunt, Sindi, Markson.
PS – Looma/tohter (tohter = doktor), kellest loos juttu, on käinud Kotka/järve Metsa/üli/koolis, kus juhendas EKK (eesti keele ja kõne) rühma eesti slängi teemal.
Riina Kindlam
