Nagu foto/stuudios tehtud portree/pilt, mille peal/kiri (
title) võiks olla ,,Looma/arst kaisutab luike“. Kaissu võtmine on palju öelda, kuid laada- (
fairground) ehk nalja/foto see ka ei ole ega ka pilt vanast muinas/jutu/raamatust. LUIK (
swan) on täitsa ehtne (päris) ja vajas abi. Foto: Signe Lehtsalu, Terveks Looma/kliiniku looma/arsti abiline
Foto saabus üle mere/lainete Pärnust. Sinna looma/kliinikusse olid head inimesed 16. novembril toonud selle kauni vee/linnu, LAULU/LUIGE, mis inglise keeles ei ole „singing swan“ vaid
whooper swan. Põhja-Ameerikas on tema vaste (
counterpart)
trumpeter swan - ameerika laulu/luik või ka trompet/luik. Ühe/sõnaga luiged on HÄÄLEKAD linnud, nad teevad palju häält. Otsusta ise, kas see on laul, pasuna/hüüd või midagi muud.
See lind ei hüüdnud, laulnud ega pasundanud valjult, et vajab abi. Õnneks head inimesed märkasid, et temaga ei ole kõik korras ja tõid ta looma/arstide juurde. Seal ta küll susises (
hissed) natuke, aga oli täiesti sõbralik ja rahulik. Muidu võivad luiged agressiivsed olla, nokaga näpistada ja „tiiva/nukkidega kolkida“, kirjutas fotol olev Terveks Looma/kliiniku juhataja Tarvi Markson.
Tiib oli tal just „rivist väljas“ (
out of alignment, lind ka natuke
out of sorts). See on väljend (
expression), mis tähendab, et midagi on korrast ära, haige või viga saanud / vigastatud (
injured), mis teeb tuju muidugi halvaks.
Nüüd on tema tiib juba osaliselt paranenud, terveks saamas, aga Tarvi kirjutas, et lendama see luik siiski ilmselt kahjuks ei hakka. Mets/looma/ühing võttis ta oma hoole alla. Võiks ka öelda, et oma tiiva alla.
* Väljend LUIGE/LAUL loo peal/kirjas on sama, mis inglise
swan song – nii öeldakse kellegi (eriti näitleja, kirjaniku, kunstniku) viimase esinemise või ette/aste kohta enne „lavalt lahkumist“ – kas pensionile või taevasse. Lendamise suhtes oli sellel pikk/kaelal tõesti vist luige/laul, aga jõulu/praadi temast ei saa! (Mõned juba tegid sellist nalja, sest eestlastele meeldib must huumor.) Selle laulu/luige luige/laul võis olla lendamine kaugelt põhja tundrast, sest nad on Eestis tavaliselt läbi/rändajad (
migrant birds) kevadel ja sügisel. Mõned aga jäävad ka vahel Eestisse pesa tegema ja seda teeb kindel luige/paar kahekesi koos elu lõpuni, ehk nad on mono/gaamsed (
monogamous).
Fotol on näha, et patsiendil on seljas soe ja moekas (
stylish) FLIIS (
fleece). Teda ravinud (
treated) Tarvi aga tõmbas endale kaitseks kätte nahast kindad ja igaks juhuks selga ka „KIHNU KUULI/KINDLA“ – nii kutsutakse seda Kihnu saare meeste kampsunit, mille täpne nimetus on TROI ja mis on väidetavalt (
supposedly) kuuli/kindel (
bulletproof), nii et siis ka luige/kindel.
NB: Eesti keeles ei panda riideid lihtsalt „peale“ (
on) vaid konkreetsemalt keha/osa järgi: müts
pähe, kindad
kätte, sall
kaela, kampsun
selga, püksid, sokid ja kingad
jalga.
Eesti vana ilma/ennustus (
weather prediction): Kured (
cranes) läinud, kurjad ilmad. Haned (
geese) läinud, hallad (
frost) maas. Luiged läinud, lumi taga.
Olete kindlasti lugenud E.B. White’i raamatut
„The Trumpet of the Swan“[i]. See on ka eesti keelde tõlgitud: „Luige trompet“. Sealsel pea/tegelasel on nokk üleni süsi/must ([i]coal black), Euraasia (Euroopa + Aasia) põhja/osas elava laulu/luige nokal on ka palju ere (
bright) kollast. Veel üks vahva vee/linnuga seotud laste/kirjanduse klassika on „Nils Holgerssoni imeline tee/kond läbi Rootsi“ („The Wonderful Adventures of Nils“). Selles raamatus on lind, kelle seljas väikeseks muudetud Nils lendab, siiski HANI (
goose), mitte luik. Raamatu kirjutas Selma Lagerlöf, esimene naine, kellele omistati (anti) Nobeli kirjandus/preemia.
Üks teine, mets/loomaga seotud abistamine veebruaris 2019 viis selle sama Pärnu looma/kliiniku üle/maailmsesse meediasse, kaasa/arvatud BBC! Võibolla olete kuulnud hundist, keda kaks Pärnu/maa meest päästsid uppumisest jäises vees. Nad arvasid, et tegu on koeraga... Vaadake / kuulake selle lühendatud lingi kaudu
https://bit.ly/3nranyH või kirjutage interneti otsingu/mootorisse märk/sõnad: hunt, Sindi, Markson.
PS – Looma/tohter (tohter = doktor), kellest loos juttu, on käinud Kotka/järve Metsa/üli/koolis, kus juhendas EKK (eesti keele ja kõne) rühma eesti slängi teemal.
Riina Kindlam
