On huvitav ja naljakas jälgida, kuidas üks eestlane on alati valmis ära näitama, kus teise eestlase ingliskeelses tekstis vead asuvad (btw: ma näen sageli ikka ise ka, kus nad mul asuvad kui omaenese teksti teist korda üle loen, äran'd muretse...). Millegipärast ei tunta peaaegu kunagi samasugust muret emakeele üle... s.t. et eestlane olla pole ikka kuigivõrd trendikas, kõige rohkem mõne mehe või naise erahobi. See-eest oma inglise keele oskust ei jõuta piisavalt üles kiita, natuke aitab see kui teise mehe tekstis vigu nähakse laita, siis minnakse ja laidetakse. Inglise keele rääkimine on uhkuseasi, eesti päritolu on saatus.

Thanks for the chuckle. :))

Palun uurige veelkordselt meie pilti. Seal näete lapsi kes tänapäeval on pensionile minemas. Paraku nendest pooled ei ole võimelised eestikeelset ajalehte lugeda. Mina asun teises pooles aga mu eesti keel on nii nagu Teile siin ilmub. Eesti Elu on nii kuidas ta on sest ta proovib kõiki teenida. Ise ma ei jõua teda ära kiita sest tal on mitu oivalist kirjanike. Eesti Päevalehes ma ei leia parimaid.
Ei see Väike Manituu valda head ingliskeele oskust. (Valige päris juhuslikult mõne lause välja ja ma siis seletan Teile kus tal vead asuvad.) Et Te pole seda ise märkanud tõestab et Te olete ikka kodueestlane (millegi pärast tahtsin kirjutada, kodueestlanna. Olgu see kuidas ta on). Et Te siia tulite positiivse sõnumiga ja hea sooviga teeb Teid väga teretulnuks. Tulge jälle.

Teid tervitades, üks poisike pildilt.