Torontos asuvad skautlikud ja gaidlikud organisatsioonid ei tegele ainult oma liikmete, poiste ja tüdrukutega, vaid ka nende vanematega. Seda kutsutakse perekonna skautluseks või gaidluseks. Ikka rohkem on maad võtmas mõtteviis ema-isa, ka vanavanemate kaasatõmbamiseks noortetöösse. Perekond, kes mängib koos, püsib koos.

Üksused teevad seda mitmel viisil. Lihtsam neist on kirjavahetus vanematega, tänapäeval tihti elektroonilisel teel. Vanemaid kutsutakse koondustele, laagritesse, võistlustele, mängudele, tähtpäevade tähistamisele. Skautlik tegevus väljaspool linna ei ole mõeldav ilma transpordi abita, mida saavad ainult vanemad pakkuda. Skaudi- ja gaidijuhi tööväli on laienenud poegadelt ja tütardelt nende emmedele ja issidele.

Siinjuures näide nädalapäevad tagasi 1. novembril Peetri kiriku noorteruumis peetud skautüksuse Lembitu Malev poiste vanemate koosolekult, mis toimus samaaegselt noorte laupäevahommikuse koondusega. E-maili kaudu saadetud kutses oli selgitatud, miks vanemate koosolek on vajalik ja miks igaüks peaks tulema.

Koosolekul, millest võttis osa hulgaliselt emasid-isasid, rääkis üksuse juht nskm. Enno Agur ja teised kohalolevad juhid, mida Lembitu soovib poiste vanemailt ja mida pakutakse vastutasuks: head kasvatuslikku programmi, mis koosneb skautlike tarkuste õppimisest ja rakendamisest looduses, tervishoius, spordis, loovas ja ühiskondlikus tegevuses eesmärgiga arendada poisse iseteadvateks, vastutustundlikeks ja ausateks noormeesteks. Aastase tegevuse kõrgpunkt on nädalane suvelaager Kotkajärvel.

Küsiti, mida poisid kodus räägivad skautlusest. Ja muidugi keeleline küsimus, kuna Lembitu tegevus toimub eesti keeles ja meeles, nagu see on T.E.S. Täienduskoolides. Üksmeelselt sooviti selle jätkamist.

Ja lõpuks, noortetööst osavõtmisega on vanemail võimalik tutvuda üksteisega, leides sõpru täiskasvanute hulgast. Koosolekul pakuti omavahelise vestluse juurde kohvi ja hõrgutisi.

Märkmed: