Seimi esimees märkis, et kodanikele tuleb anda võimalus valida uus parlament, et ei korduks varasemad vead, vahendas TVNET.
Kui president algatab seimi laialisaatmise, tuleb välja kuulutada rahvahääletus. Kui üle poole valijaskonnast toetab seimi laialisaatmist, loetakse seim laialisaadetuks ning tuleb välja kuulutada uued parlamendivalimised, mis peavad toimuma hiljemalt kahe kuu jooksul pärast seimi laialisaatmist.
Āboltiņa rääkis täna raadiojaamale SWH, et seim on legitiimne selle hetkeni, kui saabuvad referendumi tulemused. «See aga tähendab, et ka uue presidendi valib parlamendi praegune koosseis ja seda vaatamata president Valdis Zatlersi algatatud seimi laialisaatmise protseduurile,» selgitas ta.
Āboltiņa väitel võib presidendivalimine leida aset nii nagu planeeriti ehk 2. juunil.
Pärast referendumit, mis keskvalimiskomisjoni esimehe Arnis Cimdarsi sõnul võib toimuda 30. juulil, on parlamendi õigused piiratud.
Kui referendumi tulemusel saab seimi saata laiali, siis vastavalt põhiseadusele kontrollib parlamendi päevakorda president. Selline parlament tohib istungile koguneda üksnes riigipea initsiatiivil.
«Seda, milline valimiste (presidendivalimiste, PM) tulemus saab olema, ma ennustada ei taha,» ütles spiiker. «Kui president esimeses voorus ei selgu, siis vastavalt seadustele tuleb korraldada teine voor.»
Lätis valib riigile uue presidendi parlament.
Toimetas Mari Kamps