KOITJÄRVE, ROOTSI — Siin, Göteborgi linnast umbes 50 km lõunas, Lygnerni järve kaldal asub rootsi-eesti skautlike noorte Koitjärve nimeline maa-ala. Ja siin on viimased seitse aastat lihavõttepühade nädalavahetusel kogunenud eesti noored teiste omasuguste õhutusel ja Göteborgis sündinud Urmas Lepiku (30) juhtimisel.
Raudhalli kevadise Lygnerni järve kaldal on Kristi Jagodin, kohalik giid Evi Lepik, Siiri Mikk ning Teibi ja Andre Karpistesenko. Foto: Tiina Jarvet, Stockholm
Seitse aastat tagasi oli Urmasel idee luua värske eesti noorte kogunemine Koitjärvel, kus ta ise on Tallinna lipkonna skaudi ja juhina, ning viimati Veskijärve rahvatantsurühma juhina põhjalikult muru tallanud. Olud olid muutunud: Rootsi oli hakanud õppima ja tööle tulema noori Eestist ja see, et nad kohalike eesti noortega semmima hakkasid, osutus saatuslikuks. Urmas ja kaas-göteborglane, aastaid rootsi-eesti noorte seas laineid löönud Noortelehte toimetanud Arno Altoja tunnistavad, et rootsi keel oli nende sõpruskonnas kindlalt võimust võtmas, enne kui Eestist hakkas saabuma huvitavaid noori (ja kauneid tüdrukuid). Eesti tegevusele oli lisandunud uus tahk, mis vähemalt selles linnas õnnestus hiilgavalt. Selles uues vaimus sündis ka Kultuurilaager.
Göteborgis sündind ja sirgund Urmas Lepik möödunud aastal Eesti Diplomaatide Kooli lõpetamisel. Hiljuti alustas ta tööd Sotsiaalministeeriumi pressiesindajana.
Tänavu kogunes 18.-21.aprillil selleks ürituseks 40 noort, kellest umbes 25 olid Rootsist ja 15 Eestist, laekur ja registreerija Leena Laksi sõnul oli osavõtjate seas üheksateist 17-25aastast ja viisteist 26-40aastast. Nagu varasematel aastatel, nii ka seekord olid laagripäevad sisustatud huvitavate loengute ja loovust arendavate tegevustega. Urmas kolis Tallinnasse 2,5 aasta eest, kuid Kultuurilaagrit Lääne-Rootsis korraldab ta endiselt. Ta vastas küsimustele e-teel.
Kultuurilaager oli sinu idee. Jah, algul oli idee teha rahvatantsulaager nendele, kes muidu tantsida ei saanud, aga temast sai hoopis üks laia teemavalikuga laager.
Mis oli selle mõtte taga? Tahtsin teha laagri, mis mõjutaks inimesi. Mis teeks noortele selgemaks kes nad on, mida tähendab olla eestlane, et on olemas teisi noori eestlasi. Tahtsin ka teha laagri oma sõpradele, et koos saaks lõbusat aega veeta ja samal ajal õppida midagi huvitavat iseenda ja teiste kohta.
Puulusikavoolijad ja munadevärvijad Koitjärve Nõlvaku tare rõdul: vasakult Janne Heinpalu, Piia Aia, Kristi Jagodin, Tiina Jarvet ja Siiri Mikk. Taustal laagrijuht Urmas Lepik ja alaline kassameister Leena Laks.
Foto: Kristel Rosenfeldt
Foto: Kristel Rosenfeldt
Mis vanustele on k-laager mõeldud? Sellist vanusepiirangut pole. Meil on juba lapsevanemaid koos nende lastega osavõtjate seas. See ongi üks eestluse võludest, et vanusest keegi ei hooli.
Ja ürituse juhtkond on alati koosnenud noortest? Kuulujutud räägivad sellest, et üks kord tuleb aeg, millal mind enam ei kutsuta nooreks. Aga pensionile minekule on veel aega.
Kes üritust toetab? Rahaliselt toetab laagrit Rootsi Eestlaste Liit ja Koitjärve (sellega siis skautlus) toetab meid ilusa loodusega ja odava üüriga.
Osa tänavusest Kultuurilaagri perest Koitjärve välilava ees.
Lektorid on vist suures osas kohalikud. Kuna laagril on raha vähe, tulevad enamus loengupidajatest Göteborgist. Soov oleks, et tulevikus saaks kutsuda kaugemalt külalisi. Tänavu olid teemadeks näiteks eepos Kalevipoeg, saun läbi aegade, Koitjärve ajalugu, ESTO 2004, tudengi Austria, tantsisime swingi. Ja nagu alati oli palju laulu, sauna ja head toitu.
Mis on kohalike ja Eestist tulnud noorte suhtlemise voorused? Esiteks õpime nende käest moodsat eesti keelt, Eesti riigist ja rahvast ning palju muud põnevat, näiteks tantsimist. Nemad omalt poolt õpivad tundma ununenud kombeid, mis väljapool Eestit on säilinud; miks meie oleme uhked Eesti ja eestlaste üle ja palju muud, näiteks kuidas mängida kurni.
Rootsi Eesti Päevalehe korrespondendi, 23-a. Stockholmi ülikooli magistrandi Tiina Jarveti küsimustele vastasid kohalikud Allan Kolski (19), Paul Lepisk (20), Leena Seim (18) ja Priit Langerpaur (20) Stockholmist ja Henrik Rodéhn (19) Göteborgist.
Kas on tõesti mõtet nii pikka reisi ette võtta, et Kultuurilaagrisse tulla? Kindlasti on, siin kohtab eesti noori üle kogu Rootsi ja ka mujalt. Tore, et selline kohtumispaik olemas on. Kord aastas on selline reis täpselt paras, tihedamini vist küll ei viitsiks ja ega aega ka eriti poleks.
Mitmendat korda olete laagris? Esimest kuni kolmandat korda, sellest on juba saanud traditsioon. Info Kultuurilaagri kohta jõudis minuni sõprade ja leerikaaslaste käest, kes on siin varem käinud. Eesti sõbrad lihtsalt tõmbasid mind kaasa.
Mis kõige rohkem k-laagris meeldib? Meeldib see, et saab linnast välja vabasse loodusesse sõita. Tore on igal õhtul söögilauas laulda ja pärast saunas käia. Tavaliselt toimub ka aasta esimene suplus Koitjärvel. Siin on eriline Kultuurilaagri fiiling, mida on raske kirjeldada, aga väga lihtne kohal olles tunda. Inimeste vanus ei mängi siin suurt rolli, kõik saavad omavahel hästi läbi. Huvitav on vestelda ka endast vanemate inimestega sellistel teemadel, mida tavaliselt ei arutata. Siin on ka hea võimalus eesti keelt värskendada. Mulle meeldis väga Evi Lepiku saunakommete tutvustamine ja Rein Lepiku loeng Kalevipojast, samaaegselt tegime söeillustratsioone. Meeldivad laagri särgid — see on ilus ja tore mälestus. Kui ma kultuurilaagri logoga särki kannan, tullakse tihti ligi ja küsitakse, mis see Kultuurilaager on.
Kas lähete ESTO 2004-le Riiga? Ja, olen juba otsustanud, et lähen. See on ka tore võimalus kohtuda eesti noortega üle kogu maailma. Kuna Riia eestlaskonna hulgas pole just palju meievanuseid inimesi, siis nad on palunud meie abi noorte tegevuse väljamõtlemisel ja läbiviimisel. Urmas Lepik esines ESTO-teemalise loenguga. Toimusid mõttetalgud, kus pakkusime ideid, mida tahaksime ESTO-l teostada. Loomulikult korraldame Salakõrtsi.
Vennad ja sagedased kaasesinejad, nii muusikaloojad kui -esitajad Urmas ja Matti Lepik Göteborgist. Foto: Tiina Jarvet
22-aastane Teibi on Tallinna Tehnikaülikooli tudeng, Göteborgis sõbral külas ja Kultuurilaagris esimest korda. Kust sa teada said, et selline üritus toimub? Sain Göteborgi noorte eestlaste mailinglisti kaudu kutse ja mulle tundus, et tegemist on toreda üritusega. Huvitav on näha, kuidas Eesti asja aetakse ja kuidas eestlus Rootsis on läbi aegade kestnud ja arenenud. Kui oled sündinud Eestis, siis otsid kontakti teiste rahvuskaaslastega, et saaks eesti keeles rääkida.
Mis sulle k-laagris kõige rohkem meelis? Minu jaoks oli väga põnev Koitjärvetuur, mille Evi Lepik korraldas. Ta rääkis Koitjärve loomise ajaloost ja eestlaste käekäigust Rootsis. Tore on näha, et tuntakse eesti laule ja lauldakse entusiastlikult kaasa. Alati on huvitav kuulata loenguid, kus inimesed annavad oma teadmisi edasi ning vahetavad kogemusi (üliõpilaselust Austrias, oska olla — etiketireeglid, bridzhimäng). Olen siin terve laagri aja saaginud, lõiganud ja lihvinud oma puulusikat. Ainult see lusikas on mõttes. Siin on nii lahe, lausa puhkad tööd tehes.
Kas tuleksid ka järgmisel aastal k-laagrisse? Jah, kui ma Rootsis olen, siis tulen kindlasti ja võtan sõbrad ka kaasa.
