Võidutöö poolt oli 8-liikmelisest žüriist 5 ja vastu 3 liiget. Žürii hinnangul võib võidutöö hoonet vaadelda kui üht kontseptuaalse kunsti teost, mis annab kogu muuseumile kosmopoliitilise hõngu. Sellisena oleks Eesti Rahva Muuseum ka otsekui märk sellest, et Eesti ühiskond on vabanenud, iseseisvunud, sõltumatu.
Võidutöö autorite ideeline lähtekoht on Eesti dramaatilise lähiajaloo taustal mõneti ootamatu ja üllatav – üle poole sajandi kestnud laastavat Nõukogude okupatsiooniperioodi ei saa ega või tõrjuda rahva mälust, eitades sellest ajast allesjäänud märke; pigem antagu neile uus, lootust sisendav tähendus.
Võistlusala piiresse jäävat kunagist lennurada – märki okupatsiooniajast – võib selle mahajäetuses ja kasutamatuses vaadata kui dramaatilist ruumi. Et see ruum “kõneleks” jõulisemalt, tehakse projektis ettepanek ruumi pikendada uue, lennurajaga samale teljele jääva pika avatud hallina projekteeritud muuseumihoonega, mille kerge kallutatusega katus moodustaks nn katusväljaku, kust avaneb vaade ümbritsevale maastikule. Katusväljaku kallutatus lisab keskkonnale taotluslikku dramaatilisust, olles vihjeks lähiminevikus toimunule.
Valdavalt ühekorruseline hoone läbib peaaegu tervet hoonestusala kirde-edela suunal. Hoone arhitektuuriline lahendus suhestub jõuliselt Raadi järvega, aga ka hoonet ümbritsevate looduslike pinnavormidega, ühendades omavahel Tartu linna ja Tartu valla.
Muuseumihoone on projekteeritud pika avatud hallina, mida on võimalik väga erineval moel liigendada ja osadeks jagada ning mida saab käsitleda kui alust erinevatele “lavastustele”, mida muuseumiväljapanekud oma olemuselt on. Selline paindlikkus meelitab külastajat naasma – ootamaks uut ruumielamust.
Muuseumihoone kõikidest olulistest osadest avanevad vaated hoonet ümbritsevale maastikule, andes eksponaatidele kauni tausta – pildi eesti loodusest.
Hoone juhatab sisse suurejooneline konsoolse varikatusega ruum, mis koos töö autori poolt pakutud huvitava ideega kasutada mõisakompleksi alal säilinud garaaþivaremed ära poodide, kohvikute, baaride rajamiseks, muudab selle sissekäiguruumi elavaks ja dramaatiliseks.
Kokku esitati Eesti Rahva Muuseumi uue maja konkursile 108 väga eriilmelist ja žürii hinnangul valdavalt heatasemelist tööd.
Teise preemia vääriliseks tuli võistlustöö märgusõnaga „Gems”, autoriteks on arhitektid Juho Grönholm, Antti Nousjoki, Janne Teräsvirta ja Samuli Woolston arhitektuuribüroost ALA Architects Ltd. Helsingist
Kolmanda preemia saavutas võistlustöö märgusõnaga “Estonia is on the verge of a new millenium”, mille autoriteks on arhitekt Alfred Bramberger, arhitekt Thomas Pucher, Heidrun Steinhauser, Martin Mathy ja Christa Pucher.
Ostupreemiad läksid võistlustöödele märksõnadega:
“Lightfield”, autoriks on Gianni Botsford Architects Ltd. Londonist.
“Crochet”, mille autoriteks on arhitektid Ott Kadarik, Villem Tomiste, Mihkel Tüür, Krista Saluveer ja Urmas Oja on OÜ Arhitektuuribüroo Kosmost.
“lake whisper”, autoriteks on arhitektid Manuel Bieler, Marco de Francesco, Antoine Robert-Grandpierre ja Laurent Saurer.
“kivi kive sisu”, mille autorid on arhitektid Kimmo Friman, Esa Laaksonen ja Marko Pulli Helsingist.
Eelmise aasta juunis välja kuulutatud Eesti Rahva Muuseumi uue hoone rahvusvahelise arhitektuurivõistluse korraldajad on Eesti Rahva Muuseum, kultuuriministeerium ja arhitektide liit.
Eesti Rahva Muuseum loodab, et muuseum valmib 2009. aastaks, muuseumi asutamise sajandaks aastapäevaks. Arhitektuurivõistluse korraldamist rahastas kultuurkapital.
Võistlustööde näitus avatakse 18. jaanuaril kell 11.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas.
Eesti Päevaleht Online