Douglas Wells, Jänki seiklused Hiiumaal, MATS 2003, 208 lk.
In search of the elusive Peace Corps Moment. Destination: ESTONIA. Xlibris Corporation 2001, 263 lk.
Võrdleksin seda raamatut teostega „Vahva sõduri Shvejki juhtumised“ (Jaroslav Hashek) või „Juhansoni reisid“ (Ilmar Talve).
Eks sügav tõemoment ja mõnus (vahel ka karm) huumor on neis kenasti põimunud.
Douglas Wellsi teoses on 26 peatükki, mis kokku annavad värvika pildi mehe tegemistest Hiiumaal ligemale nelja aasta jooksul.
Mahlakad pildid astumisest Rahukorpusse, treeningutest ja ettevalmistustest, keeleõppest Tartus, kus Wells kohtub inimestega, kes aastakümneid Eestis elanud ja ometigi sõnakesti põlisrahva keelt ei kõnele. Psühholoogidest, kes annavad raske õppetunni ameeriklase ja eestlase maailmataju erinevustest.
Ja Hiiumaal pole lihtne kunagi. Tuleb välja, et rahukorpuslase ettevalmistus on olnud sinisilmsete juhtide planeerida, kes juhindunud mingitest abstraktsetest tõdedest, mitte kohalikest oludest.
Õnneks leiab Douglas Wells oma tee, ta sõbruneb inimestega ja hakkab taipama, kuidas asju ajada ametnikuhingedega. Ta loob siin laulu, mis tõuseb Eesti edetabeli tippu, leiab üles Emmaste kirikukella, mis on olnud okupantide eest peidus maamullas 50 aastat. Rahukorpuslane õpib, kuidas kala püüda, kas suure puuhaamriga vastu jääd põrutades või omavalmistatud „pommi“ plahvatama pannes. Tasapisi lakkab ta kartmast veel saarel viibivaid okupatsioonivägede sõdureid, püüab kinni üksikul laiul „suvitava“ lambakarja juhtoina Jeltsini.
Saab aru, et põllumeeste nõustajat ehk väikeettevõtluse arendajat temast siin ei saa ja asub Hiiumaad ette valmistama turistide teenindamiseks. Elamuslikud on Wellsi lood saunaskäimisest, hiiu õlle manustamisest, sõidust jääteed mööda mandrile ja sealt praamiga tagasi, kus jäävangi satutakse; saarel on ta alatasa kimpus autoinspektor Kallasmaaga.
Aga jää hakkab liikuma: „Üks ja teine hakkas mind juba kaupluses tervitama, autosistujad lehvitasid, kui minust mööda sõitsid, ja kui ma Kärdlas paigast paika rühkisin, siis mõni auto peatus, et mulle küüti pakkuda.“ Siit saarelt leiab ta naisegi.
On tõesti lahe lugemine. Douglas Wells muigab ettetulevate viperuste üle ning võttes küll üle hiidlaste elulaadi, ei suuda aga lõpuni aru saada, miks eestlane ei taha õppida teiste rahvaste kogemusest.
Uhke on ta selle üle, et omab Hiiumaal „kinnisvara“ — rändrahnu, mille kõrval silt eesti- ja ingliskeelse kirjaga — Douglase kivi. Maavanema kingitus.
Raamatu on eesti keelde tõlkinud Harda Roosna, kellele sügav kummardus.
Raamat on olemas Northern District'i raamatukogus alates 25. juunist 2005.
Milliseks tema saatus siin kujuneb? Ootame, vaatame. Let's wait and see.
Douglas Wells'i kodulehekülge saab külastada aadressil:
http://www.hiiumaa.ee/douglas/...
Selle suve lugemislaualt V: Rahukorpuslane Hiiumaal
Kultuur
TRENDING
