Peeter Volkonski, Piret Raud. Onu Volgi värsiaabits. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004.
Eestis trükitakse tänapäeval palju raamatuid, millest nii mõndagi on mõnus pihku võtta ja mitmedki neist nauditavad lugeda.
ONU VOLGI VÄRSIAABITS kuulub kahtlemata nende hulka: on kaunis, õpetlik ja muhelema panev lugemine suurele ja väikesele mehele-naisele. Piret Raud on joonistanud kaunid pildid, miska raamatu väärtus veelgi tõuseb.
Annan siinkohal paar maiuspala sellest aabitsast:
A
ALGUS ALGAB ALGUSEST
JA MIS ON SEE ALGUS?
SEE ON KUI TUNNED ARMASTUST -—
SIIS PAISTAB LÕPUS VALGUS.
E
EMA ANDIS SULLE ELU,
ELU ANDIS SULLE EMA,
EMA ISE ONGI ELU,
ELU ISE ONGI EMA.
I
ILUSAD ON LILLED, LOOMAD,
INIMESED KA,
AGA KÕIGE ILUSAM ON
SINU ISAMAA.
Õ
ÕNN VÕIB TULLA ÕUELE,
ÕDE VÕIB TULLA KA.
ÕEGA TOHIB MÜRADA,
ÕNNEGA EI HULLATA.
Toredasti kirjutab Kerttu Soans autoritest:
PEETER
Peeter on suur mees. Pikka kasvu, suurte käte ja jalgadega. Peetri jalanumber on 49, aga kuna nii suuri jalanõusid kaupluses tavaliselt ei ole, siis kannab ta vahel ka kingi nr. 47. Kui Peeter klaverit mängib, mahub tema ühe käe sõrmede alla poolteist oktaavi. Jah, onu Volk on suur mees. Lastele ta meeldib, kuigi nad teda natuke kardavad ka. Nagu täiskasvanudki.
Kui Peeter räägib, siis jäävad kõik kuulama. Peeter on näitleja ja tal on vali hääl. Aga ta võib ka väga vaikselt rääkida, ikka kuulavad teda kõik. Ta lihtsalt räägib nii huvitavalt.
Peeter pajatab maailmast. Ta tunneb maailma hästi, sest on palju ringi rännanud ja palju näinud. Olen kuulnud, et Peetri sees elab väike tark mehike, kellel on seljas kuldsete tähtedega tumesinine sametmantel ja käes hiigelsuur luup. See mehike teab täpselt, mis on elus tähtis ja mis mitte. Niisiis on onu Volgi pea täis maailma kõige tähtsamaid asju.
PIRET
Piret on väike naine. Onu Volgi kõrval seistes ulatub ta tema nabast ehk natuke või natuke rohkem kõrgemale. Piret on õhkõrn, kerge ja lrndlev. Olen kuulnud, et kui vaja, on tal kaks tiiba, helesinised ja imeõhukesed. Kui ta tahab näha, mis on maailmas valesti, teeb ta oma tiivad lahti ja lendab üle linnade ja merede ning vaatab, mis parandamist vajab. Lend tehtud, istub Piret laua taha ja hakkab joonistama. Ta ei joonista kunagi midagi niisama. Igas väiksemaski täpis tema piltidel on mõte sees. See on kunstniku mõte. Piret on kunstnik ja ta parandab maailma.
Aga Piret võib ka teistsugune olla. Ta võib pugeda pisikese lehe alla või sukelduda suure tiigi sisse, ta võib olla tigu või kärnkonn. Tema lihtsalt võtab paberi ja pintsli ja teeb end selleks, kelleks aga tahab, kelleks parasjagu vaja on. Ja mitte ainult ennast. Kord saab elevandist eesel, kord muutuvad sussid suuskadeks, kord on lapsed emad-isad ja vastupidi ja mõnikord on onu Volk kukk. Kunstnikul on kõik võimalik — seda näitavad ka selle raamatu pildid.
Olen küll mõne aasta aabitsaeast väljas, aga lugesin raamatut mõnuga ja nautisin pilte. Julgen seda raamatut soovitada iga inimese — olgu ta suur ehk tibatilluke — lugemislauale.