Mai on väga paljudes asjades süüdi, eelkõige selles, et tärkab elu. Et linnud laulavad ja rohelus tärkab, et päike muudkui soojeneb ja iga päev on täis suuri muutusi. Looduskalender annab mai teiste nimedena lehekuu, õiekuu ja maiuskuu. Mai algas kevadpühaga, (01.05), mille teiseks nimetuseks on volbripäev. Lipupäevad on Euroopa päev (09.05) ja emadepäev (tänavu 14.05). Kuna tegu on looduskalendriga, on ära märgitud ka paepäev (4.05) ning et emadepäev on ühtlasi looduskaitsepäev ja 1. nelipüha on samaaegselt ka Maailma kultuuriarengu päev (28.05). Pühakutepäevadest arenenud rahvakalendri päevad, mis kirjas, on nigulapäev (09.05), eerikupäev (18.05) ja urbanipäev (25.05). Teised pühad on kristlikud: linnuristipäev (05.05), leheristipäev (12.05), taevaminemispüha (19.05), 1. nelipüha (28.05) ja 2. nelipüha (29.05).

Meil kõige enam luubi all olnud hiiekalender reastab lehekuu teisi rahvanimetusi järgmiselt: elu-, kesa-, külü-, külvi-, laulu-, lehehakkamise-, leht-, lehtemineku-, mahla-, meiu-, rõõmu-, sugu-, suvi-, sui-, suvistepüha-, toome-, vete- ja õiekuu. ,,4.05 algab hiite kuvavõistlus. Lähem teave ja piltide saatmine www.hiis.ee.

09.05 LIGUPÄEVAL (likopäivä) tegid vadja naised korda küla ühise pesupesemise koha ehk ligu, mis asus kusagil veekogu ääres. Pärast pidutseti - söödi kaasa toodud toitu, joodi, lauldi ja tantsiti. Sarnaseid naistepühi on peetud kevade jooksul allikatel ja mägedel ka Võru-, Tartu- ja Virumaal.

18.05 MAAHINGUS ehk maa hingamise päev on vanarahva sõnul Maaema sünnipäev, mil maa puhkab ja on suur püha. Kõneldakse, et sel päeval ei kasva rohi ja lind ei tee pesa. Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta. Täna on kõik puud pühad nagu hiies, seetõttu ei või oksagi murda. Külastage pühapaiku. Mitmel pool, nt Jägala Joarünkal ja Helme hiies on peetud kihelkondlikke hiiepühi.

28.05 SUVITSED on suve alguse, kase- ja naistepühad, põhja pool ka kiige- ja munapühad. Suvistelaupäeval koristatakse kodu, kaskede ja lilledega tuuakse koju elujõudu ja edenemist. Pühapäeval kogunetakse kiige juurde pidutsema. Kaselehtedega värvitakse mune, mängitakse munaveeretust ja kiigutakse. Pärimustes mainitakse suvitseid sageli päevana, mil külastati looduslikke pühapaiku ja peeti hiiepühi. Setumaal on suvitselaupäev kevadise pekopüha aeg.“

Seto rahvarõivaste kalendris on vana-kalendri ajastuse tõttu ,,hilinenud“ jüripäiv (6.05) ja migulapäiv (22.05). 5. kuni 26. maini on Seto pitsi päevad.

Rõõmustavat kasvu!

Riina Kindlam, Tallinn

Eestlased Kanadas

TRENDING