Saatesari: Pealtnägija ETV
http://etv.err.ee/v/elusaated/...
"Pealtnägija" avalikustas seekordses saates, et Eestis tegutseb seltskond ärimehi, kes kogu riigi rangele kaevanduspoliitikale labaselt vilistavad.
See kõik on eriti kentsakas olukorras, kus alles detsembris pahandas riigikogu keskkonnakomisjon, et uute liiva ja kruusakakarjääride rajamisega tuleb piiri pidada ja et Eestit mitte auklikuks kaevata, tuleb olemasolevad karjäärid esiteks tühjaks teha.
Läbi kelle koduhoovi ja üle milliste põldude hakkab ikkagi lõpuks sõitma Rail Balticu kiirrong? See põletav küsimus ei paina täna mitte üksnes megaprojektiga seotud asjamehi, poliitikuid ja tuhandeid murest halle koduomanikke. Ärevusest higiste kätega ootavad raudteetrassi lõplikke koordinaate ka ettevõtjad, kes loodavad Rail Balticu ehituse pealt teenida oma teise miljoni.
Jutt käib ärimeestest, kes tormavad esimesel võimalusel kokku ostma tulevase raudtee äärde jäävaid maid. Aga mitte selleks, et hiljem riigilt maa eest topeltrohkem pappi küsida. Nende äriplaan on lihtsam, neid huvitab maa sees olev varandus – liiv ja kruus. Sest just liiva ja kruusa kulub Rail Balticu ehitamisele kõige rohkem.
"Võib-olla tavainimesele kõige selgemalt arusaadav näide oleks Rail Baltica," lausus ehitusettevõtja Jaan. Ta selgitas, et kui Rail Baltica ühe kilomeetri peale kulub keskmiselt 18 000 kantmeetrit täiteliiva ja kruusa ja kui Rail Baltica on meil orienteeruvalt 200 kilomeetrit pikk, siis igaüks võib jälle arvutada, palju on kantmeetreid kokku vaja.
Õige vastus on 3,6 miljonit kuupmeetrit liiva ja kruusa. Oluliselt lihtsamini kõlab ilmselt fakt, et nii võimsa liiva ja kruusa koguse ostmiseks kulutaks riik täna 11 miljonit eurot. Selle jackpot´i jagamisest ei taha aga keegi kõrvale jääda.
Veel enam, sellise rahasaju nimel on ärimehed valmis Eesti loodusega mängima väga räpaseid mänge ning kahjuks sageli riigi enda osalusel, teadmisel ja heakskiidul.
Räpased mängud loodusega http://etv.err.ee/v/elusaated/...
