Opositsioon esitas Ain Seppikule umbusaldusavalduse
Siseminister Ain Seppik teeb avalduse täna kell 16!
Isamaaliit nõuab Ain Seppiku tagasiastumist
Seppik selgitas Kallasele oma osa 1985. aasta kohtuloos
Peaminister pöördus Seppiku küsimuses õiguskantsleri poole
Mõõdukad nõuavad siseministri ametist vabastamist
Juhan Parts nõuab siseministri lahkumist
Ain Seppik ei mäleta poliitilisi protsesse
Juhtkiri: Räiged valed
19 aastat tagasi, 1984. aasta detsembris nabis ENSV miilits üksteise järel kinni kolm keskkooliealist mehehakatist: 15-aastase Peeter Bötkeri, 18-aastase Kaido Siideri ja 16-aastase Toomas Ildi.
Kolm poissi koos oma kaaslaste, toona 16-aastase Margus Mõtuse ja 16-aastase Toivo Paabuga olid uurijate süüdistuste kohaselt sama aasta juulis Tallinna plangud ja majaseinad täis sodinud nõukogudevastaseid loosungeid.
Peagi lisandus süüdistustelasusse veel üks seik - poisid olid väidetavalt ööl vastu 1. detsembrit tule otsa pannud Balti jaama vastas kõrgunud mälestusmärgile. See pronksist ja graniidist monument oli püstitatud 1924. aasta detsembris Tallinnas relvastatud putshi korraldanud kommunistlike riigipöörajate auks.
KGB kontrolli all
Tallinna Oktoobri rajooni rahvakohus mõistis viisiku järgmise aasta septembris süüdi ning mõistis poistele ühest kuni kolme aastani ulatunud vanglakaristused. Nende seintele soditud loosungid olid nõukogude ühiskonnale solvavad, ausammaste rüvetamine aga eriti küüniline huligaansus.
Noorukid kaebasid edasi, kuid napilt kuu aja pärast lajatas juba ENSV Ülemkohtu otsusehaamer - jätta otsus muutmata ja kaebused rahuldamata. Ettekandjaks oli ülemkohtu kriminaalkolleegiumi kolmikus Ain Seppik. Viisik, kellest kolm polnud väidetavate kuritegude toimumise ajaks saanud aga isegi passiealiseks, läks trellide taha.
«Huvitav on nüüd see, et mina mäletan neid sündmusi üsna hästi, aga mõni inimene üldsegi mitte,» märkis eile aastatetaguseid sündmusi meenutanud Ild.
Oma toona 16-aastase kaitsealuse Ildi protsessi mäletab ka praegune tuntud vandeadvokaat Üllar Talviste. «Ma olin siis otse öeldes noor ja naiivne, viis aastat praktiseerinud jurist - mõtlesin tõesti, et suudan selle protsessi võita,» tunnistas ta. «Aga kogu protsess oli üsna tugevalt KGB kontrolli all.»
Bötkeri saatis KGB pärast karistuse kandmist 1987. aastal sunniviisiliselt NSV Liidust välja kui poliitilisele riigikorrale eriti ohtliku elemendi, meenutas Talviste.
1995. aastal rehabiliteeris juba Eesti Vabariigi Riigikohus nii Talviste kaitsealuse kui ka ülejäänud neliku.
1998. aasta detsembris kinnitas Riigikogusse kandideerinud Seppik süümevandes, et pole osalenud kodanike represseerimisel poliitiliste veendumuste või ebalojaalsuse tõttu.
«Olen veendunud, et ma pole oma süümevannet rikkunud,» teatas Seppik ka eile. Ta on ka Eesti Päevalehele varem antud online-intervjuus eitanud oma osalust poliitilistes protsessides.
Ometi otsustas ENSV Ülemkohus 1985. aasta veebruaris Seppiku eesistumisel lõpetada kriminaalasja teise grupi invaliidi Ivo Värava süüasjas. 35-aastane mees oli süüdistuse kohaselt levitanud Tartus endavalmistatud lendlehti üleskutsetega: «Elagu Eesti Vabariik!» ning «Venelased välja!».
Ei mäleta paragrahve
Seppiku otsusega ei saadetud meest mitte vangi, vaid rohkem kui kolmeks aastaks sunniviisilisele psühhiaatrilisele ravile «erihaiglasse». Seppik ei mäleta ka seda juhtumit.
Süüdistus oli Väravale esitatud aga kriminaalkoodeksi paragrahvi 68 lõige üks kohaselt. Küsimusele, mis oli selle paragrahvi sisu, vastas elupõline jurist Seppik: «Ei tea. Ei mäleta.»
Kaarel Kaas, Marko Püüa
uudised@postimees.ee