SEPTEMBRIS TORONTOS TOIMUVATEL INVICTUS MÄNGUDEL OSALEB 15 EESTI KAITSEVÄELAST Eesti Elu
Eestlased Kanadas | 02 Sep 2017 | EL (Estonian Life)Eesti Elu
Torontosse, vigastada saanud sõduritele mõeldud INVICTUS mängudele, sõidavad septembri lõpus 15 võistlejat Eestist.
„Eesti Invictus mängude võistkond on mängudeks hoolega valmistunud ning kõik võistlejad ootavad Torontos võistlemist suure huviga. Loomulikult ootame ka kõiki kohalikke eestlasi võistlejatele kaasa elama,“ ütles Eesti võistkonna manager Kaia Kollo.
Mängudel on kavas 12 erinevat ala – vibulaskmine, kergejõustik, jalgrattasõit, golf, ergomeetril sõudmine, jõutõstmine, istevõrkpall, ujumine, ratastoolikorvpall, -rugby ja -tennis. Eestlased on esindatud enamikel võistlusaladel.
Invictus mängud on Suurbritannia prints Harry poolt 2014. aastal ellu kutsutud spordivõistlused sõjalistel operatsioonidel viga saanud sõduritele. Invictus tähendab ladina keeles võitmatut.
Sel aastal toimuvad Invictus mängud 23.-30. septembrini Torontos. Mängudel osaleb kokku üle 500 võistleja 17-st erinevast riigist.
Lisainfot leiab mängude kodulehelt http://www.invictusgames2017.c... ja facebook’ist Invictus Games 2017 Team Estonia lehelt.
Laupäeva, 23. septembri hommikul kell 9.00 toimub Toronto Eesti Majas kohtumine mängudele sõitnud kaitseväelastega. Külalisena on kohal Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.
Allpool nelja sportlase lühitutvustused.
Agor Tettermann, nooremveebel. On teeninud Rahuvalves, Baltbatis, mis muutus 2001. a Scoutspataljoniks, A-coy. Osalenud järgmistel missioonidel: 2001.a. Bosnia, 2003.a. Kosovo, 2004.a. Iraak. Elab koos elukaaslase ja 4-aastase tütre Martaga. Eelmisest kooselust on ka 14-aastane tütar Agnethe.
Agor võistleb sõudeergomeetri 1 min ja 4 min võistlusel, rattasõidus, istevõrkpallis ja kuulitõukes. Need ei ole tema esimesed võistlused. Eelmised võistlused andsid kogemuse, et peaks veelgi rohkem pingutama ja endaga rohkem tegelema.
Lisaks pereelule käib ta kolm korda nädalas sõudeergomeetri trennis, teeb rattasõitu ja kepikõndi. Ta võib uhkust tunda oma heade tulemuste üle sõudeergomeetri võistlustel Eestis. Sõudmisega on tegelenud juba 2015. aastast. See on kindlasti ta elu positiivselt mõjutanud. Argo motoks ja sihiks on olla parim.
Torontost ootab ta head suhtumist ja võimalust vabal ajal oma naisega pisut ringi vaadata.
Emil Hiiesalu, vanemseersant. Teeninud ajateenistuses Jõhvi Üksik-Päästekompaniis. Pärast ajateenistust Rahuoperatsioonide Keskuses, Scoutspataljonis. On elukaaslane ja kaks last, 4,5 a Keron ja 1,5 a Tairon.
Emil võistleb sõudeergomeetril, istevõrkpallis ja jalgrattasõidus. “Need on minu jaoks teised Invictus mängud. Eelmised mängud andsid ettekujutuse mängudest ja palju motivatsiooni edaspidiseks treenimiseks. Kahe energilise poja ja töö kõrvalt jääb veel parasjagu aega treenimiseks ja sellega enamus ajast ongi ammendunud.
Toronto mängudelt ootan head, ausat sporti, huvitavat kultuuri ja hästi veedetud aega. Natuke napisõnalisem, aga, noh, eestlane ikkagi.”
Ott Jõesaar, veebel.
Aega teenisin üksik-vahipataljonis, missiooni väljaõpe Scoutspataljonis, hetkel toetuse väejuhatuses. Abikaasa Tuuli Jõesaar (pildil minu vastas ning meie vahelt eemal paistab kass Paul Kõrvits aka Roostes Rott aka Lurisev Porgand).
Võistlustel peamine ala kettaheide ja sekundaarsena kuulitõuge. Meeskonnaalana istevõrkpall ning kui aega saab, siis ka golf. Võistlustel teist korda (esimene oli möödunud aastal Orlandos). Viimati just suur edu mind ei saatnud (kohati keskmiste, kohati esi-kolmandiku hulgas), kuid seekord üritan kettas medali kätte saada. Igapäevaselt teen endiselt tööd, trenni ning veedan meeleldi aega oma abikaasa ja sõpradega. Kui kõige muu kõrvalt aega üle jääb, tegelen ka hobidega (rattasõit, lumelaud, langevarjuhüpped).
Suvisel ajal elan maakodus, mida vuntsin üles pensionipõlveks (võib-olla ka juba varem, kui linnaelu ära tüütab). Maakodu pealinnast 35 km, niisiis muhedalt lähedal iga kell.
Motoks on mul: “Sa kas lepid olukorraga või teed selle parandamiseks midagi, aga ära virise!”
Toronto mängudelt ootan toredaid kokkupuuteid kolleegidega ning Eesti kollektiiviga... ja ega mõni medal samuti paha ei teeks. Küsimus kanada-eestlatele: miks Kanada?
Ergo Mets, veebel.
Teeninud: 7a 12p tänasel päeval, Merevägi, Laevastikus. 2013, 2014, 2015 osalenud NATO Miinitõrje-operatsioonidel eri paigus Euroopas ja väljaspool Euroopat.
Võistlen: 1-minuti ja 4-minuti sõudmises, 100 m, 400 m ja 1500 m jooksus. Lisaks istevõrkpall ja kuulitõuge. Võib-olla ka Land Rover - Jaguar autosõidus.
Kanada Invictus on minu jaoks teised võistlused - eelmisel aastal Invictusel (Orlandos) võistlesin 100 m jooksus, 1-minuti ja 4-minuti sõudmises. Lisaks istevõrkpallis ja Land Rover - Jaguar autosõidus.
Esimesed Invictus mängud andsid suurepärase elamuse, tunde, motivatsiooni hoida end füüsiliselt heas vormis. Kindlasti oli ka hea esindada Eesti riiki, Eesti Kaitseväge - kaasa elada teistele võistlejatele. Isegi, kui nägid ESPN-ist ülekannet või siis võistluse
lindistust, tekkis nii hea tunne. Justkui olekski kuskil maailma parimate võistlusel. Istevõrkpalli mängimine on kindlasti meie Eesti meeskonna liikmeid rohkem liitnud - mida ilmselt poleks muidu olnud. Kui eelmine aasta sain esimese medali kaela Invictus mängudel, siis võin julgelt väita, et sellist rahulolu pole ma varem tundnud. Need inimesed, kes seal võistlevad, on vigastatute klassis parimad ja kui miskit saavutada nende vastu, siis on see fantastiline tulemus. Eriti seetõttu - et treeninguid peame tegema oma põhitöö kõrvalt, pere ja vaba aja arvelt. Teiste riikide haavatutel saabki olema taastusravi - sport töö. Ehk nad ei pea lisaks tavatööd tegema.
Igapäevaselt töötan Kaitseväes, lisaks poole kohaga Tallinna Kiirabis nii kiirabibrigaadi II liikmena kui ka instruktorina kiirabi koolituskeskuses. Ja vahel ka teen koka tööd - üritustel. Ja kõik, mis sellest üle jääb, kulub perele ja spordile. Kui veel aega, siis käime
pere ja sõpradega kas teatris, taludes loomi katsumas, metsas jalutamas või hoopis miskit muud põnevat tegemas.
Minu elu on mõjutanud väga paljud asjad nii negatiivses kui ka positiivses mõttes. Iga halb asi on millekski hea. Kuid siiski see päev, kui sain haavata, mõjutas mu elu kõige rohkem. Tänu sellele olen seal, kus ma olen. Olen saavutanud seda, mis olen ja mis kõige olulisem - mul on parim elukaaslane, meil on ühine laps ja kindlasti tuleb tulevikus neid veel. Lisaks koer. Igal juhul minu parim seik elust ongi see, kui me saime lapsevanemateks.
Minu eluteed saadab muidugi siht - elu tuleb nautida, kunagi ei tea, millal elutee lõpeb. Seega naudi igat päeva nii, nagu see oleks viimane. Kohtle lähedasi nii, nagu nad väärivad. Ja mis seal salata - ei ole olemas lahendamatuid probleeme, alati saab raskem ja hullem olla elu.
Mida ootan mängudelt - kindlasti treeningule vastavat tulemust võistlustelt. Lisaks uusi tutvusi saada ja kindlasti Kanada elu-oluga tutvuda, vaatamisväärsusi külastada. Kindlasti tahan näha, mis elu elavad väliseestlased, kuidas neil läheb. Ja võib olla ka neile näidata, kui motiveeritud ja pühendunud oleme selles, mida teeme.
Eestlased Kanadas
TRENDING