www.DELFI.ee Mõni päev tagasi lõppes Venemaal järjekordne Seligeri noortelaager, mida on aastaid korraldatud Kremli otsesel käsul.
Seekord osales Seligeris ka umbes poolsada poliitikahuvilist noort Eestist, enamik neist Keskerakonna noortekogust.
Vastates Medvedjevi katsetele ümber kujundada Venemaa halb maine, oli korraldajatel kavas kutsuda sel aastal laagrisse massiliselt osavõtjad kogu maailmast. See siiski ei õnnestunud, sest paljud oma raha eest piletid ja kindlustused ostnud noored jäid ilma Vene viisata. Eks meie Eestis oleme seda näinud küll ja küll.
Need osalejad Läänest, kes pärast kadalipu läbimist siiski pärale jõudsid (nagu ka Venemaa enda meediakanalid) juhtisid tähelepanu ürituse äärmisele politiseeritusele, suisa stalinlikule propagandale ning katastroofilistele olmetingimustele, varastamistest ja uppumissurmadest rääkimata. Isegi passid korjati laagrisse saabudes ära.
Gazeta.ru ajakirjanikud kirjeldasid näiteks üksikasjalikult, kuidas kolmekümnekraadise kuumuse juures aeti rannast inimesi ära, põhjendades seda ülemuste saabumisega. Eks see ole tavaline Venemaa värk.
Üks laagris osalenud venelanna aga kirjutab: “Ma osalesin rahvusvahelises vahetuses ja pean ütlema,et dialoog lääne noortega ei õnnestunud. See probleem puudutas kogu laagrit. Ilmselt on nende ajusid pestud väga kaua ja hoolikalt ning mingeid uusi mõtteid nende peades ei sünni. Nad mõtlevad kindlates kategooriates, kõikidele küsimustele vastavad ühtemoodi ja vaidlustes on argumendid alati samad – vabadus, demokraatia, Lääne liberalism ja vastavalt siis opositisooni ja vabaduse allasurumine Venemaal, totalitarism ja politseiriik, ebademokraatlikud valimised, sõnavabaduse puudumine jne.”
See venelanna nimetas ausalt peaaegu kõik valukohad, mis takistavad Venemaad olemast normaalne, demokraatlik riik. Noored lääneriikidest ei aktsepteeri kolossaalseid Putini ja Medvedevi plakateid, mis kaunistasid laagri territooriumit, ööpäevaringselt ruuporitest kisendatavat “Davai, Rossija, davai-davai!”, neile ei meeldinud laagri propagandistlikud „haridusprogrammid“ ja nad teavad Venemaa olukorda tänu vabale meediale ning neil on iseseisvat analüüsivõimet.
Aga mõnede meie poliitnoorte jaoks, kes on tegelikult ka üles kasvanud vabas Eesti riigis, on lood hoopis teistsugused. 16. juulil ilmus Delfis lugejakiri pealkirjaga „Seligerilaagris käinud eestimaalased jäid ellu“. Seligeris käinud ning erinevatesse Eesti parteidesse kuuluvad venekeelsed noored jutustavad oma elust laagris, püüdes tõestada, et tegemist oli ainult haridus- ja meelelahutusliku projektiga.
Nad tunnistavad, et Seligeri noortelaager on kurikuulsa noorteorganisatsiooni Naši poolt algatatud projekt, kuid väidavad, et mitu aastat on seda üritust oma tiiva all hoidnud Venemaa föderaalne noorsooamet ning lisaks tegelevad seal vene loomenoored kõikidest Venemaa nurkadest terve nädala kunstiga.
Olgu siis meie pimedusega löödud venekeelsetele noortele seletatud, et Venemaa föderaalse noorsooameti tänane juht Vassili Jakemenko oligi Naši liider. Ning et seesama “našist” Jakemenko on Eesti vastase tegevuse eest saanud viisa- ja sissesõidukeelu kogu Euroopa Liitu! Aga ilmselt on meie noored siiras vaimustuses sellest, et Jakimenko tegeles kõige muu hulgas ka Eesti suursaadiku, naisterahva, ründamisega.
Vassili Jakemenko poolt juhitud amet ei tegele apoliitilise noorsootööga. Nagu vene inimene ütleb — tsirkus on läinud, aga klounid jäid.
Jutt sellest, kuidas laagris kunsti ja spordiga tegeldi, meenutab Brežnevi aegsete pioneeride, mitte täiskasvanud inimeste taset. Need venekeelsed noored võiks tutvuda mälestustekogumikuga „Nõukogude kool ja õpilane“(Enno Tammer, 2006). Raamatus kirjeldatakse väga hästi, kui „lõbus“ ja „loov“ õhkkond valitses nõukogude haridus- ja noorsoosüsteemis.
Seligeri Eestist pärit seltskonna kokku pannud keskerakondlane Mihhail Kõlvart kordas venekeelse telekanali PBK hommikusaates esinedes peaagu sõna-sõnalt kõike seda, mida “kirjutasid” neli noort. Venemaal ongi tõestatud, et Seligeri propagandatekste, milles pole isegi ühtegi sõna vahetatud, esitavad interneti avarustes tuhanded kloonid.
Konveiermeetodil Moskva tõde vahendava Mihhail Kõlvarti leiame muide Eesti Koostöö Kogu poolt loodud Rahvuste Ümarlauas, kus ta kujundab “tõenduspõhiselt ja eksperthinnangutele tuginedes“ ettepanekuid Vabariigi Presidendile. Presidendile annavad seega rahvusvähemuste teemal nõu inimesed, kes naudivad Putini plakatite all toimuvaid propagandaloenguid! Meenutagem, et Seligeris on lausa põletatud Eesti lippu ning on pandud kikilipsuga seale demonstratiivselt kaela silt, kus on oli kirjas meie austatud presidendi nimi…
Kurb on vaadata, kuidas noored Eesti kodanikud sihikindlalt aitavad kaasa Eesti vastasele liikumisele ja õigustavad seda igakülgselt. Need noored legitimeerivad kõike seal laagris toimuvat ainuüksi oma kohalolekuga. Eesti ühiskonnale püüavad nad anda signaali, et tegelikult on našistid pehmed ja karvased, tehes ettepaneku unustada, milleks see organisatsioon oli loodud.
Midagi peale räige ideoloogilise vastandumise ühiskonnas sellise tegevusega ei kaasne.
