Vanaste oli jah nisuke ringimängulaul. Ega meil külas õllesummerisi ega punklaulupidusi ei peetud, võtsime kätest kinni nigu palti ketis ja tegime sedasi laulvat revulutsijooni. Sest eesti talus oli meeste seisus täpselt ära määratud – peremees astus ees, sulane sörkis sabas ja kõige taga tilberdas karjapoiss. Karjapoiss võis vanemas eas karjääriredeli pulgal ühe astme jagu ülessepoole ronida ja saada sulaseks, aga sealt edesi peremeheks pääses ainult laulusalmi kaudu.

Nüüd vanast peast, kus rohkem aega mõtelda, tuleb naljakas ette, et pühakodades on see karjääriredel kudagi segi aetud. Enne saab sulaseks ja siis alles karjaseks. Vata kui mees (vai nüütsel ajal ka naine) kõrgemas koolis selle uskumise teadusekonna ära lõpetab, siis on ta kohe Jumala sulane, aga karjaseks ta veel ei saa, enne peab tal kogudus ehk kari olema ja karjal torniga laut. Siis ta peab kahte ametit korraga – on Jumala sulane, aga inge karjane.

Kahe ametiga tuleb õpetaja ilusti toime, aga kolmandani ei jõua temagi. Ta võib ju praoskiks vai piiskopaks saada küll, vai kardinaaliks ehk paavstiks, kui juhtub kateloki usku olema. Kui läheb kiriku asemel sünakooku, siis saab tast ehk ülemrabi vai miski muu kõrgem kosser tegelane, aga need pole ükski peremehe seisused. Peremees elab ikke oma taevasel territoorijummil ja maapealsed tähtsamad vaimulikud on ainult suuremat sorti sulased – noh, nigu kojameeste keeli ütelda – kolme võruga luuamehed.

No ma juba omas mõttes kuulen, kuda mõned lugejad mulle vasta vaidlevad ja ennast peremeesteks tunnistama akkavad. Sest ega igaüks, kes minu lora loeb, Jumalat ei usu. Mõni on nisuke, et Kargu Karlat usub vähemalt mõnikord, aga Jumalat mitte kunagi. Aga nendel on ikkagi olemas nisuke asi nigu südame tunnistus. Vata sa võid põllul ja einamaal kõiki kamandada ja peremees olla, aga oma südamele oled sa sulane, see kamandab alati sind. Nii et talumees peab kah peremehe ja sulase ametit korraga – targad otsused teeb oma peaga, aga õigete otsustega toime ei tule, kui südame äält ei kuula.

Kas ma kuulsin kedagi küsivat, et kuda nisukese inimesega on, kellel südame tunnistust kah ei ole? Kui keski küsis, siis ma vastan, et sellele mina ei kirjutagi. See on nii vilets vend, et ei kõlba karjapoisiks kah.

Märkmed: