Eesti–Vene piirileppe allkirjastamise eel hoogustus setude soov isatalu eest hüvitist saada.
Viimase nädala jooksul on kümmekond setut, kes lootsid oma isatalu Tartu rahu järgse piirileppe sõlmimisel tagasi saada, pöördunud riigi poole Venemaale jääva vara eest hüvitise saamise sooviga.
Kokku jääb ligi 6000 eestlasel kas enda või vanemate kunagine Ida-Petserimaal asuv kinnisvara sõlmitava piirileppe järgi Venemaale. Eesti pakkus 2000. aasta 1. märtsini võimalust õigusvastaselt võõrandatud vara eest hüvitist saada ja sellist võimalust kasutas ligi 4600 inimest.
Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna nõuniku Uku Hänni sõnul ei saanud kellelegi reaalset vara tagastada, ja riik andis seega erastamisväärtpabereid.
Meremäe vallavanema Aivar Nurga sõnul ei soovinud aga kõik inimesed tagasihoidlikuks jäänud hüvitist vastu võtta ja lootsid südamesopis, et kunagi suudetakse kas Euroopa Liidu survel või Venemaa vastutulekul Ida-Petserimaal asuvad talukohad tagasi saada.
Piirileping saab allkirjad juba 18. mail ning pärast selle teatavaks saamist kavatsevad kümned Ida-Petserimaal asuvate maade-talude omanikud pöörduda riigi poole, et viimases hädas Venemaale jäävate varade eest hüvitis välja nõuda.
Ainuüksi õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Võru maakonnakomisjoni esimehele Endla Anipaile on viimase nädala jooksul helistanud kümmekond inimest. Anipai sõnul on paraku kehtivate seaduste kohaselt võimatu inimesi kuidagi aidata, sest taotlusi hüvitise saamiseks oli võimalik esitada 2000. aasta 1. märtsini. “Praegu ei saa me avaldusi ka kõige parema tahtmise juures vastu võtta, sest selleks puudub seaduslik alus. Inimesed on lihtsalt hiljaks jäänud,” lisas Anipai.
Inimesed on ka Meremäe vallavalitsusse pöördunud. “Nüüd on siis Ida-Petserimaal elavad või seal maid omavad inimesed aru saanud, et Tartu rahu järgset piiri ei taastata ja nad tunnevad muret selle pärast, mis nende varast edasi saab,” lausus Aivar Nurk.