Sheik Yassini tapmine: õli tulle valamine
Arvamus | 26 Mar 2004  | Elle PuusaagEWR
Iisraeli väed tapsid kopterirünnakus esmaspäeval Gazas palestiinlaste islamistliku äärmusrühmituse Hamas asutaja ja vaimse „isa“, sheik Ahmed Yassini.
Teade ratastooli aheldatud sheigi mõrvast, kes oli parajasti lahkumas mosheest hommikupalvuselt, shokeeris moslemeid ja kutsus esile raevukaid Iisraeli-vastaseid meeleavaldusi kogu maailmas. Islamiorganisatsioon Al-Aqsa Märtribrigaadid ja Hamas lubasid kohe anda Yassini tapmise eest Iisraelile vastulöögi, mis neil selle lehe kokkupeaneku ajaks polnud siiski veel õnnestunud.

Vaatamata pühakut meenutavale leebele välimusele pole sheik Yassin kunagi teinud saladust oma elu peaeesmärgist — hävitada Iisraeli riik. Selle nimel on tema heakskiidul viimase 3,5 a. jooksul tapetud sadu ja sandistatud tuhandeid inimesi kokku 425-s rünnakus. Üks Jeruusalemma kirurg rääkis väga emotsionaalselt BBC telekanalil, et ta mäletab iga sellise terroriakti ohvrit ja eriti lapsi, kelle kehadest tal on tulnud eemaldada lugematul arvul kruvisid, naelu, metallikilde jms., mida sadistlikud islamiterroristid oma pommidesse peidavad. Maailma avalikkus on sedasorti vägivallaga nii harjunud, et ei pööra sellele enam tähelepanugi.

Kas Yassini mõrv võiks sellised rünnakud lõpetada? Viimaste päevade vihastest väljaastumisest saab pigem järeldada vastupidist: Iisraelis on täna ohtlikum elada kui eelmisel nädalal, sest Hamasi liikmete kinnitusel on surmapelgavaid märtreid üksnes juurde tulnud. Ajaleht Jerusalem Post teatas neljapäeval 14aastase pommidesse mähkunud poisikese tabamisest, kes oli valmis surma minema, kuna talle oli lubatud kohe seejärel paradiisis seksi 32 tüdrukuga. Selline laste ärakasutamine on lihtsalt võigas.

Kõik väljavaated rahule Lähis-Idas on nüüd liiva jooksnud, vaenukarikas kobrutab vihast hullemini üle kui iial varem. Palestiinlaste linnad ja Läänekallas on blokeeritud, Jeruusalemma tänavail on tankid ja soomukid, valitseb sõjaolukord.

Ühes 1998.a. antud intervjuus ütles sheik Yassin: „Päev, mil ma märtrina suren, on mu elu kõige õnnelikum päev.“ Nüüd on ta soov siis täitunud. Euroopa riikide juhid, ÜRO inimõiguste komisjon ja islamiriigid pole temaga vist nõus ning mõistsid esmaspäeval teravalt hukka Yassini tapmise. Ei tule meelde, et nii selgelt oleks hukka mõistetud Iisraelis toimepandud terroriakte. On siin põhjuseks erinevad standardid või süvenev antisemitism?

Lähis-Idas muidugi armu ei tunta ega vammusega koos kuube ära ei anta. Sealne vanatestamentlik moraal kõlab: silm silma ja hammas hamba vastu.
Toronto Sun'i kolumnist Peter Worthington seab kahtluse alla kuulsa piiskop Desmond Tutu seisukoha, kes leiab, et kõik terroriaktid on põhjustatud vaesusest ja haigustest ning meenutab, et 2001.a. 11. sept. terrorirünnaku toimepanijad olid terved ja jõukad.

Niisiis on terrorismi ajend hoopis mujal, nimelt vihkamises, mis on hõõgunud Aabrami poegade Iisaki ja Ismaili järeltulijate põues aastatuhandeid. Tapatalgutega pole seda vihkamist võimalik kõrvaldada, aga läbirääkimiste laua taha keelduvad asjaosalised istumast. Sõda jätkub, sheik Ahmed Yassini tapmine valas vaid õli tulle ega toonud praeguse mulje põhjal kasu mitte kellelegi.



 
Arvamus