83aastane Peres valiti kuu aega tagasi parlamendis riigi kõrgeimale ametikohale ülekaalukalt, saades 86 häält 23 vastu. Presidendil on juudiriigis vaid tseremoniaalne tähtsus, kuid sellele vaatamata on see amet Iisraeli poliitikas kaalukat rolli mänginud, vahendas Reuters.
Shimon Peres astus presidendiametisse Moshe Katzavi asemel, kes taandus möödunud kuul pärast ülestunnistust, et ta sooritas seksuaalkuritegusid ühe naissoost alluva suhtes ja ahistas teist. Kuritegude omaksvõtmisega pääses Katzavi vägistamissüüdistusest.
Riigipeana otsustab Peres Iisraeli vangidele armuandmise ja karistuse muutmise üle. Samuti vastutab ta kümnete palestiinlaste eest, kelle Iisrael on Palestiina president Mahmoud Abbasi toetuseks lubanud vabastada.
Poolas sündinud Peres immigreerus Iisraeli enne selle iseseisvumist ning tõusis ametiredelil vasakpoolse Leiboristliku partei ridades, liitlaseks riigi esimene peaminister David Ben-Gurion.
Asekaitseministrina 1950. aastate lõpus sõlmis Peres Prantsusmaaga salaleppe Iisraeli tuumaprogrammi arendamiseks, mida juudiriik on väidetavalt kasutanud tuumarelvade tootmiseks. Iisrael pole neid väiteid kinnitanud.
Peres teenis peaministrina aastatel 1984-1986 ning taas 1995. aastal pärast Rabini atentaati. 2005. aastal lahkus ta leiboristide parteist, et aidata asutada tsentristlik Kadima partei koos peaminister Ehud Olmerti ja Ariel Sharoniga, endise peaministriga, kes lamab koomas pärast ajurabandust järgnenud aastal.
13 aastat tagasi määrati Peresile koos Palestiina Vabastusorganisatsiooni juhi Yasser Arafati ja Iisraeli peaministri Yitzhak Rabiniga Nobeli rahupreemia Oslo rahulepete sõlmimise eest.
Peres on üheksas Iisraeli president, tema ametiaeg kestab seitse aastat.
Katrin Jüriso
