12. aprillil olid jällegi Eesti Maja suures saalis koos Eesti Pensionäride Klubi Torontos liikmed, külalised ja sõbrad.
Klubi esimees Heikki Paara avas koosviibimise, tervitades suurearvulist pensionäride peret ja nende sõpru ning kutsutud külalisi: praost Tiit Trallat ja Toronto Scottish Country Dance Association'i 9-liikmelist tantsugruppi. TSCDA-sse kuulub 500 tantsijat, kes tantsivad Suur-Toronto Piirkonnas (GTA-s).
Nende tantsukultuur viis meid ajaloos tagasi 16. sajandisse shotlaste tollase kuninganna Mary aega. Tänapäeval on nende Kuninglikus Shoti Maa-Tantsu Ühingus (Royal Scottish Country Dance Society) üle maailma 21.000 liiget, kes naudivad oma esiisadelt-emadelt päritud tantsu.
Igal kevadel tantsivad nende grupid ühel päeval Torontos Edwards Garden'is orkestri saatel, kuhu igaüks võib neid vaatama minna ja ka kaasa lüüa, kui vaid oskab. Aasta kõige tähtsamaks ürituseks Torontos on nende Tartani ball, kus kõik osalejad on ilusates värvikates riietes.
Praost Tiit Tralla kõneles jumalikust kevadise looduse ilust nii silmale kui ka lindude lauluna kõrvale, millega meid Kõigevägevam Jumal on õnnistanud; ning sidus oma jutu ka söögipalvega.
Klubi liikmed serveerisid koosviibijaile teed ja kohvi ning omavaheline vestlussumin saatis einetamist koos rahvusliku tagapõhja muusikaga, Toomas Anni lauludega helilindilt.
Pärast einetamist tantsis neli paari laval shoti kantritantsu, mis oli tore vaadata: tantsijate elegantselt põimuvad liikumised, meeldiv naeratus nägudel ja kergejalgsed sammud ergutava muusika saatel.
Iga uue tantsuloo alguses seletas proua Bark (ka üks tantsijaist) järgneva tantsu päritolu ja ajalugu — millisest õukonnast ja millisest Shotimaa nurgast see alguse sai.
Tantsijad olid kõik rõõmsad ja lahked, varases pensionieas inimesed ja pälvisid teenitult ära koosviibijate südamliku aplausi. Pärast viimast tantsu andis klubi esimees igale tantsijale kauni roosi.
Järgnevalt kutsus esimees mikrofoni juurde pr. Hilja Suurna, kellel oli rääkida mõnus lugu, kuidas talus mees ja naine vahetasid oma töökohustused mehe nurina peale, et temal olevat palju raskem töö. Naine läks mehe töid tegema, aga andis talle teada, mida kõik ta õhtuks ära peab tegema. Lõpuks oli mehel õhtupuder paja põhja kõrbenud, põrsakari toa vallutanud, emis keldrikünka pealt alla surnuks kukkunud ja mees ise aidas peadpidi võitünni kinni jäänud.
Hilja teadis, et ka Heikkil on üks jutt rääkida. Nii ta rääkis, kuidas karjapoiss tegi endale vilepilli, aga ei saanud seda hüüdma. Üks hall vanamees ilmus tema juurde ja andis talle hea sooviga oma vilepilli, aga ise kadus minema. Nii kui karjapoiss vilet puhus, siis kõik loomad, linnud, inimesed ja kalad vees hakkasid kohe tantsima ja tantsisid niikaua, kuni karjapoiss vilepilli puhus. Lõpuks kutsuti ta mõisniku juurde peole pilli puhuma, et oma oskust kinnitada. Mõisahärra oli aga poisile lubanud, et annab talle oma tütre naiseks ja veel pool mõisat ka, kui poiss tõesti oma mänguga kõiki tantsima paneb. Juhtuski nii, aga mõisnik viis asja kohtusse. Poiss pandi kohtus pilli mängima, nii et kohus ja kohtunik tantsisid end väsinuks. Kohus mõistis karjapoisi õigeks ja ta sai mõisapreili naiseks ning pool mõisat ka.
Nii lõppes see pensionäride jututuba.
Klubi esimees tegi teatavaks E.P. Klubi Torontos aastapeakoosoleku aja, mis toimub neljapäeval, 12. mail kell 12 Eesti Maja väikeses saalis, kuhu kõik klubi liikmed on kutsutud asju arutama ja juhatust valima.
Viimane hooaja kohvilaua koosviibimine toimub neljapäeval, 19. mail ja siis läheb klubi pere suvitama, et 15. septembril s.a. jälle alustada uut hooaega kohvilauas kohtudes ja üksteisele oma uudiseid pajatades.
Shoti kantritantsijad Eesti Pensionäride Klubi koosviibimisel Torontos
Eestlased Kanadas | 06 May 2005 | HePaEWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
