"Si Vis Pacem": 75 aastat II maailmasõja lõpust: Kas sõja võit oli Venemaale võit või kaotus? VIDEO (1)
"Si Vis Pacem": 75 aastat II maailmasõja lõpust: Kas sõja võit oli Venemaale võit või kaotus?
Uued Uudised
Sel nädalal möödub 75 aastat Teise maailmasõja lõpust. Ajaloo ohvriterohkemast relvakonfliktist ja Venemaa saatusest räägivad riigikaitsesaates „Si Vis Pacem“ ajaloolane Anti Poolamets ja ajaloolane Jaak Valge.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
1941. aasta 1. mai "Times": MRP - pakt oli Stalini hiilgav taktikaline võit.
15. juunil 1941. aastal esitatud aruandes toob Ühendriikide välisministri asetäitja Sumner Welles ära Inglise suursaadik Lord Hallifaxi arvamuse, et NLiidu nõudmisi Balti riikide suhtes tuleks toetada. Sealjuures oli suursaadik avaldanud arvamust, et Ameerika avalikkus oleks sellega päri. Lord Hallifaxi arvates olevat Balti riigid olnud sajandeid võõraste riikide alluvuses ja temal isiklikult ei olevat Balti riikide suhtes sellist respekti kui näiteks Soome rahva vastu.
http://kultuur.elu.ee/ke528_re...
1942. aasta 7. märtsi Churchilli kiri Rooseveltile ettepanekuga jätta Balti riigid NLiidu koosseisu, millega Roosevelt kohe nõustus. Selgitatakse, et Atlandi Harta Balti riikide suhtes ei kehti, sest sõja alguses 1941. aasta 22. juunil ei olnud need riigid iseseisvad.
Winston Churchill: The Second World, volume IV 1951 p. 293.
http://arvamus.postimees.ee/32... Kaarel Piirimäe: kuidas 12. märtsil 1942 otsustati Eesti saatus ehk Litvinovi ja Roosevelti salajane sõnum. Käesolev allikapublikatsioon tõendab aga veenvalt, et 12. märtsil teatas Ameerika president kohtumisel Nõukogude suursaadiku Litvinoviga, et ta ei näe põhimõttelist probleemi, kui Nõukogude Liit väljub sõjast piiridega, mille ta oli suutnud saavutada 1941. aasta juunikuuks.
15. juunil 1941. aastal esitatud aruandes toob Ühendriikide välisministri asetäitja Sumner Welles ära Inglise suursaadik Lord Hallifaxi arvamuse, et NLiidu nõudmisi Balti riikide suhtes tuleks toetada. Sealjuures oli suursaadik avaldanud arvamust, et Ameerika avalikkus oleks sellega päri. Lord Hallifaxi arvates olevat Balti riigid olnud sajandeid võõraste riikide alluvuses ja temal isiklikult ei olevat Balti riikide suhtes sellist respekti kui näiteks Soome rahva vastu.
http://kultuur.elu.ee/ke528_re...
1942. aasta 7. märtsi Churchilli kiri Rooseveltile ettepanekuga jätta Balti riigid NLiidu koosseisu, millega Roosevelt kohe nõustus. Selgitatakse, et Atlandi Harta Balti riikide suhtes ei kehti, sest sõja alguses 1941. aasta 22. juunil ei olnud need riigid iseseisvad.
Winston Churchill: The Second World, volume IV 1951 p. 293.
http://arvamus.postimees.ee/32... Kaarel Piirimäe: kuidas 12. märtsil 1942 otsustati Eesti saatus ehk Litvinovi ja Roosevelti salajane sõnum. Käesolev allikapublikatsioon tõendab aga veenvalt, et 12. märtsil teatas Ameerika president kohtumisel Nõukogude suursaadiku Litvinoviga, et ta ei näe põhimõttelist probleemi, kui Nõukogude Liit väljub sõjast piiridega, mille ta oli suutnud saavutada 1941. aasta juunikuuks.
Arvamus
TRENDING
