29.03.2017,
Jaan-Juhan Oidermaa
http://forte.delfi.ee/news/var...Siberis elab endiselt tuhandeid eestlasi ja eesti keel pole kuhugi kadunud!
Ülem-Suetuki külamatja Triikmani Miina lapselaps Alla saadab Eestist tulnud külalisi bussi peale. (Foto: Eva Sepping)
Siber on paik, mis seostub paljudele ennekõike karmi külma ja repressioonidega. Eesti lähiajalugu ja suurt osa eestlastest lähemalt või kaugemalt puudutanud küüditamisi arvestades on selleks ka piisavalt põhjust.
Märksa vähem mõeldakse Siberiga seoses sinna 19. sajandil välja saadetud või hiljem omal soovil rännanud eestlastele, kellest paljude järeltulijad elavad tänaseni sellel "külmal maal", kirjutab ERR Novaator.
Eesti kunstiakadeemia doktorant Eva Sepping kirjutab ajakirja Horisont märtsi-aprilli numbris, et 2010. aasta rahvaloenduse andmeil elab näiteks Krasnojarski krais üle 2300 eestlase.
Võib küsida, kas nii pikka aega muukeelses impeeriumis elanud rahvusrühm ei ole assimileerunud ehk kõnealusel juhul venestunud? Mingi osa neist (ja eeskätt Vene suurlinnades hajutatult elavad eestlaste järeltulijad) loomulikult ongi.
Teisalt saab homogeensemates eesti asulates nagu Ülem-Suetukis või setode Haida külas osaleda külakese sotsiaalses elus tänaseni vabalt, ilma et selleks läheks vaja vene keelt – Ülem-Suetukis elab veel tublisti üle 140 eesti keelt kõneleva inimese.
"Meenub paari aasta tagune käik sealsesse külapoodi, mis kujutas endast pisikest ruumi, mis oli täis kõige hädatarvilikumat kaupa. Poesabas seisis noor ema oma mudilasega, keda ta aeg-ajalt korrale kutsus, ning paar muhedat külameest.
Kogu suhtlus käis sulaselges eesti keeles, nii et tahtmatult tekkis tunne, nagu ma polekski tervelt 5300 kilomeetrit ida poole rännanud."
