Kuigi selleaastase Kotkajärve Metsaülikooli 50. juubeliaasta peateemaks on põlisrahvad, on kavas veel palju muudki põnevat. Tagasi on populaarne ja sisukate ettekannete pidaja Sirje Kiin, kes sel korral võtab oma loengus käsile “Siuru” kirjanike grupi. See aasta tähistab Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Siuru kirjandusrühmituse sajandat aastapäeva ja Sirje käsitleb Siurulaste tähendust kultuuriloos ning annab ülevaate ka teistest kirjandusrühmitustest läbi Eesti kirjandusloo kuni tänaseni välja.
Ootame ka Eerik-Niiles Krossi tulekut Metsaülikooli. Tema hiljutine artikkel Eesti ajakirjanduses, milles ta käsitles muuhulgas vajadusest Eestil teha palju rohkem, et hargmaiselt ja alaliselt Eestisse tagasikolijaid ergutada, äratas kodumaal suurt tähelepanu. Eerikul väitel on Eestil rahvusriigi säilitamiseks vaja juurde umbes 200,000 inimest ja tal on ideid kuidas seda läbi viia. Teema pakub palju huvitavat arutamiseks MÜ-s.
Filmitegijatest on teel Torontosse nii Riho Västrik kui ka Erik Norkroos, mõlemad on Toronto publikule hästi tuttavad tänu EstDocs filmifestivalile. Riho, kes peab loengu unustusse jäänud headest Eesti filmidest Nõukogude perioodil, on ise nii dokfilmi režissöör kui produtsent, keskkonnaajakirjanik, ajaloolane ja Balti filmi- ja meediakooli õppejõud. Vilunud filmitegija ja produtsent Erik Norkroos tutvustab meile lugu kartmatu meremehe Ahto Valteri ümberilmareisist purjekaga loengus ja filmis.
Kanada praost Mart Salumäe peab meile huvitava ajaloolise loengu kiriku mõjust eesti keelele.
Lisaks ülapool nimetatud täisloengutele on Metsaülikooli kavas ka neli miniloengut. Mark Merilo Torontost käsitleb kuidas tänane “digitaalne revolutsioon” muudab bioloogiateadust ning kuidas ühendatud andmebaasid võimaldavad ootamatuid uusi võimalusi. Mana Kaasiku loenguteema on looduslike pühapaikade välitööd Eestis. Helmi Kreinini loengu pealkiri on “Miks on sibulal rohkem DNA’d kui minul?” ja Kärt Kanger selgitab olukorda, kui antibiootikumid enam ei aita.
Lisaks loengutele on kavas veel eesti keele- ja kõnegrupid, huviringid, rahvatants, filmiõhtud, lõkked, saun ja lasteprogramm. Märkimist väärib veel, et MÜ ajal toimuvad ka päikesevarjutus ja noorkuu. Aili Kuutan aitab meil noorkuud vastu võtta öise meditatsiooniga paadisillal.
Tänavu on esimene aasta Metsaülikooli raamatuklubil! Võtke juba nüüd kätte Ilmar Taska raamat „Pobeda 1946“ ja siis saab MÜ ajal arutada Sirje Kiiniga raamatu teemat. Raamat käsitleb okupeeritud N. Eestit ühe väikese poisi ja tema pereliikmete silmade läbi, kuidas KGB sekkub inimeste eraellu ja millised tagajärjed on sellel inimeste saatustele. Raamat on saadaval Toronto estore poest ja digitaalselt Eesti raamatupoodidest.
Ja neile kes ei saa või ei jõua Metsaülikooli, korraldab Rein Luning MÜ vilistlaste kokkutuleku pühapäeval, 27. augustil Tartu College’is alates kell 2pm - suupisted ja baar ning aeg meenutada mälestusi möödunud 50. MÜ aastast. See on hea võimalus veel näha MÜ juubelnäitust.
Registreerumine ja lisa informatioon on saadaval aadressil www.eesti.ca/mu .
