(Algus Eesti Elus # 45)
60. juubel
60. aastapäeva eel võtsid koolikaaslased Rootsis „asja kätte“ ja moodustasid möödunud sügisel komitee kõnealuse tähtpäeva pühitsemiseks.
Kalle Onno, kellel oli kogemusi ESTO 80 korraldamisel ja Vabaduse Värava samba rajamisel Stockholmis, oli grupi juht. Temaga ühinesid Margus Kalmaru, Aino Mitt Inkapl ja Vivian Kotka Luksep. Komitee teatas, et juubelikohtumine toimub Sigtunas 14. ja 15. augustil.
Peeti läbirääkimisi Sigtuna linnaisadega ja muuseumi tegelastega pidustuste korraldamise ning mälestusmärgi paigaldamise asjus. Nende töö kandis head vilja.
14. augustil kogunes 36 endist sigtunlast Sigtunastiftelseni. Kanadast oli tulnud kolm kunagist õpilast – Innar ja Hilja Teose Montrealist ning Mai-Liis Virak koos abikaasa Viktoriga Torontost. Koos abikaasadega oli meid ligi 50. Sigtunastiftelsen oli meie majutuspaigaks ja seal toimusid ka meie juubeliüritused.
Pealelõunal tutvustas Margus Kalmaru rootsikeelset raamatut, mille ta ise oli koostanud. Selles on lühiülevaade SEG-i tekkimisest ja ajaloost ning kirjeldatud, mis on saanud 78-st SEG-i lõpetanust. Väike raamat on rootsikeelne. Ilmnes, et enamus, umbes 90% lõpetajatest õppis edasi.
Andreas Rosenberg oli eestvedajaks pikemale grupivestlusele, mille vältel iga kohalolija sai lühidalt kirjeldada, mida oli tehtud peale Sigtunast lahkumist. Kõik olid leidnud võimaluse kasulikult teenida ühiskonda, kuhu nad ka ei asunud. Mitmed on ühel või teisel alal olnud kõrgetel juhtivatel kohtadel. Aega oli pealelõunal ka vestlemiseks ja tutvuste uuendamiseks. Päev lõppes piduliku lõunaga. Enne seda mälestati leinaseisakuga õpetajaid ja lahkunud koolikaaslasi. Oli sõnavõtte. Mõned tragimad olid kavatsenud korraldada ka tantsimist, kuid osavõtjate iga ja rohke päevane tegevus näitasid, et otstarbekam oli puhkama minna.
Järgmise päeva ennelõunal kogunesime iidse raekoja juurde. Oli meeldiv üllatus näha seal Eesti ja Rootsi lippe varrastes. Raekoja kõrval, peaaegu kohas, kus kunagi oli poeglaste ühiselamu, oli kunagise SEG-i tähistamiseks püstitatud graniidist mälestusmärk, millel on pronkstahvel rootsikeelse tekstiga. See kõlab tõlkes järgmiselt: „Selle mälestustahvliga, mis on pühendatud Sigtuna linnale, tahame meie, kunagised põgenik-õpilased Eesti Gümnaasiumis Sigtunas, tänada kõiki, kes võimaldasid meil õppida ja küpsuseksameid sooritada 1947. aastal selles suurepärases linnas. Anno MMVII“.
Komitee oli valinud selle teksti. Graniidist samba esiküljel on tekst stiliseeritud tähtedega: „SEG 1945–1947“. Sammas valmis Eestis Taavi Kaupsi kujundatuna.
Pidulik avamine algas Kalle Onno tervituskõnega. Ta tänas Rootsi valitsust, ametiasutusi ja kohalikke tegelasi, kes kõik olid kaasa aidanud kooli asutamisele, aga ka Eesti Komiteed ning Eesti Komitee järglast, Eesti Komitee Fondi ja tema esimeest Jaan Vilvalit toetuse eest mälestusmärgi püstitamiseks.
Sigtuna kommuuni volikogu esimees David Lundquist eemaldas sambalt katte, millele järgnes Mark Karelli esituses fanfaaripala. Margus Kalmaru andis ülevaate kunagistest õpilastest ja nende elukäigust ning kooli tegevusest. Eesti Vabariigi suursaadik Alar Streimann kõneles rootsi keeles ja tõi tervitusi president Toomas Hendrik Ilveselt. Tervitustel oli isiklik tähtsus, sest presidendi ema Ira Rebane oli SEG-i õpilane ja kooli vilistlane.
Raekoja platsilt mindi Sigtuna muuseumi. Muuseumi juhataja Sven Tesch tervitas meid ja pidas sõbraliku kõne. Ta oli väga teadlik meie kirjanike teostest, milles on juttu eesti viikingiretkest Sigtunasse ja linna põletamisest, kuid arvas, et tõenäoliselt on see müüt, kuna pole selgeid jälgi, kes sellega toime oleks tulnud. Muuseumis oli ka korraldatud eine kutsutud külalistele ja kunagistele SEG-i õpilastele. Käisime veel vanas raekojas vaatamas muuseumi poolt korraldatud fotonäitust gümnaasiumi ajast.
•••
Kooli 60. aastapäev sai suurepäraselt tähistatud. Tänu neile, kes võtsid vaevaks kõike hästi korraldada. Tore, et Sigtunasse kogunes igast ilmakaarest arvukalt kunagisi sõpru ja koolikaaslasi. Kogesime taas, et rootslaste poolt meile antud võimalus gümnaasiumi lõpetamiseks oli suur kingitus, mis pani tugeva aluse edasiõppimiseks ja hea alguse meie eluteele.
Tänu kõigile, kes ettenägelikult kooli rajasid ja lõpule viisid. Eriti täname õpetajaid, kes oskasid ja suutsid küllaltki rasketes tingimustes puudulike teadmistega õpilasi viia nõutavale tasemele rootsi küpsuseksamite sooritamiseks.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
