Käisin 9. mail ühe vanainimese sünnipäeval. Kui tema ilmale tuli, ei teadnud ükski, et sellest kuupäevast tulevikus võidupüha saab. Ja 9. mail 1945 ei osanud keegi aimata, et kunagi selle päeva ümber nii palju pahandust tuleb. Võitjate ja nende järeltulijate rõõmust võib küll aru saada, aga et nad viha ja sõimuga oma püha nendele kaela määrima hakkavad, keda nad enda arvates vabastasid, see on küll näotu.
Ostsin sünnipäevalapsele suure 300-grammise Kalevi šokolaadi. Alles hiljuti kutsusid mõned käremeelsed eestlased üles Kalevi tooteid boikoteerima, sest neile oli vastumeelt firma suuromanik ja Edgar Savisaare pooldaja Oliver Kruuda. Äsja sai Kruudast aga märter, kui idanaabrid teatasid, et nad Kalevi tooteid enam ei osta.
Suurte pahandusteta Selle artikli kirjutamise ajal on võidupüha jõudnud õhtusse. Teleuudised rääkisid rahulikult kulgenud pidustustest, lastes vahele mõnede pretensioonikamate venelaste intervjuusid. Ja kõikjalt paistis valves olevaid politseinikke.
Pronkssõduri ümbrus sõjaväekalmistul aga lausa uppus lilledesse. Päev enne Vene võidupüha, 8. mail, kui Euroopas sõja lõppu meenutatakse, käis kuju juures ka Andrus Ansip. „Noh, ära siis pikka viha pea, vanapoiss!” ütleb peaminister Postimehe karikatuuril. Selles peegeldub tõde, et puhkenud kriisile otsitakse lahendusi.
Toon muutub Kui vahetult pärast pronkssõduri Tõnismäelt kõrvaldamist peeti valitsuse arvustamist peaaegu reetmiseks, siis üsna ruttu muutusid kriitilised väljaastumised ajakirjanduses tavaliseks. Oma eriarvamust on väljendanud ka president Toomas Hendrik Ilves.
Siiski arvatakse, et peaministri ja Reformierakonna populaarsusele on pronkssõduri kõrvaldamine hästi mõjunud. Õnneks ei pea seda praegu valimistega kontrollima, sest see lõhestaks ühiskonda väga tõsiselt. Võib ju kahelda, kas kuju tuli teisaldada või kas seda pidi just enne 9. maid tegema, aga kui juba teha, siis kindlasti oli õige aeg uue valitsuse tegevuse alguses. Kui kired õnnestub maha rahustada ja valitsus saab tegelema hakata igapäevaste asjadega, on järgmiste valimiste ajaks pronkssõduri lugu juba paljude uute sündmuste varjus.
Kindlasti ei tohi pronkssõduri kõrvaldamine saada teemaks, mida tohib ainult kiita või laita. Aga pronkssõdur tõi teravamalt kui miski muu esile Eestis elavate venelaste probleemi. Silmaklappidega elamine on ohtlik. Loomingu peatoimetaja Mihkel Mutt kirjutas Postimehes, et meie integratsioon meenutab Vene aja rahvaste sõpruse loosungit. Vahe on selles, et nüüd uskusid eestlased, et asi edeneb, toona aga venelased.
“Meie otsustame ja rongid venelastega hakkavad minema,” ütles laulva revolutsiooni ajal mulle üks 16-aastane koolipoiss. Nii ei juhtunud ja ilmselt ei juhtu ka. Seega peame leidma tee, kuidas Eestimaa venelased meie riigile lojaalseteks muuta. Muidugi ei õnnestu see kõigiga. Loomulikult jäävad venelastele alati ka mingid erihuvid, millest mõnedega tuleb arvestada ja teiste puhul selgitada, miks neid Eestis lubada ei saa.
Majandusblokaadi hirm Sloveenias töötav Mart Luik pidas Postimehes ohtlikuks Venemaa kehtestatavaid avalikke või kaudseid majandussanktsioone. „Kui Venemaa pooledki ähvardustest ellu viib, jahtub meie majandus üsna kiiresti.” Ja lisas: „Ühisrinde peaks moodustama kõik, kellele Eesti tulevik korda läheb. Reformierakond peaks lõpetama Keskerakonna tümitamise ja vastupidi. Kui kriis tõesti ükskord läbi saab, madistage edasi.”
Praegu õhutab osa ajaleheartikleid paanikat ja osa on üleolevad – milleks meile mingit Venemaad tarvis! Majandusminister Juhan Parts ütles intervjuus Eesti Televisioonile, et peaksime ootama kümme päeva kuni kaks nädalat, kuni Venemaa majanduskäitumisest mingi selgem pilt tekib.
Alati on kasulik säilitada selge meel ja otsustusvõime. Seda peaks Eestit juhtivatele inimestele praegu kindlasti soovima.
Rohkem teadlikkust Juba aastaid kutsutakse eestlasi üles ostma Eesti kaupa: „Eelista eestimaist!” Magusamaia inimesena söön hea meelega Kalevi šokolaadi. Kui Venemaa Eesti tooteid boikoteerib, siis meie ise peaksime käituma teadlikumalt kui muidu.
Enamik eestlasi ootab rahu, aga niisugust rahu, kus Eesti on ikka vaba ning eestlane olla on uhke ja hää.
