… kuldne laev läks merele – nii lauldakse ühes kaunis laulus.

Film SPE FRETUS (Lootusele tuginedes) on produtsendi Jüri Karemäe/MAURUM ja lavastaja Kaido Leesme looming. Meie ees rullub lahti Eestist pärit admirali Adam Johann von Krusensterni elukäik, kes on läinud, nagu mitmed balti aadlikud enne ja pärast, Vene impeeriumi ajalukku.

Krusensterni teenistuskirjade seas on esimese vene ümbermaailmareisi juhtimine, ulatuslik teaduslik ja pedagoogiline tegevus, sisuliselt ka vene mereväe ohvitseride väljaõppele tugeva aluse loomine.

Krusenstern alustas õpinguid Tallinna Toomkoolis. 14-selt oli ta juba Kroonlinnas kadetikorpuses, 18-selt mitshman ja 20-selt mereväe leitnant. 1801. aastal abiellus ta Julia von Taubega. Krusensterni sidemetest eestlastega räägib (arvatavasti) legend: Taubede (eesti keeles Tuvi) vapil on kujutatud tammetüvi. See fakt on andnud põhjust arvata, et selle aadlisoo esiisa oli eestisoost ülik. Palju siin tõtt ja palju eestlasele vahetevahel iseloomulikku soovunelmat – ei tea arvata.

Teadmistehuviline ja nähtavasti elavaloomuline noor Krusenstern liikus maailmas ringi, küll sõjas, küll muid asju ajamas. Teatakse tõsiasja, et teda isegi USA mereväkke tahetud värvata. Tõsimeelse baltlasena jäi ta aga impeeriumile truuks. Elada tuli tal nelja valitseja all: Katariina II, Paul, Aleksander I ja Nikolai I. Sellel ajajärgul murdis Venemaa end Euroopa tagahoovist juhtivate suurriikide sekka. Peterburist räägiti kui suurlinnast. Siin oli kindlasti üheks mõjuvaks teguriks oma laevastiku loomine. See algas üle kivide-kändude, aga selle kujunemine on ikkagi tõsiasi. Peab küll tunnistama, et oma ümbermaailmareisi (1803 – 1806) tegi Krusenstern Inglismaalt ostetud laevadel, Venemaal oli nende nimedeks Nadezhda (lootus) ja Neva (jõgi), mille kallastele Peterburi linn on rajatud.

Reisil olid peamised ülesanded puhtpragmaatilised: diplomaatiliste suhete loomine Jaapaniga (mis teoks ei saanud) ja maakuulamine kaubanduse arendamiseks Hiina ja Indiaga. Ometi – kuna laevameeskonnas oli mitmeid uudishimulikke baltlasi, tehti siin teadustki – kaardistati, mõõdeti regulaarselt veesügavust jne. Need materjalid said Krusensterni peateose, „Lõunamerede atlas“, selgrooks. See raamat jäi ligemale sajandiks meremeestele asendamatuks abiliseks.

Edasi elas Krusenstern tsaaririigi pealinnas, tal tekkis mitmeid konflikte ametimeestega, ka Admiraliteediga. Ometi tulid ka tunnustused. Ta oli Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikooli audoktor. Tema pedagoogiliseks tegevuseks oli mereväeohvitseride ettevalmistamine jm. Tal oli ohtralt kontakte juhtivate teadlaste ja kultuuriinimestega kogu maailmast. 1843. a. läks Krusenstern erru, kolis tagasi Eestisse ja suri 1846. Ta on maetud Tallinna Toomkirikusse.

Adam Johann von Krusensterni elust ja Vene tsaaririigist tema eluajal jutustasid filmis andmerikkalt ja köitvalt ajaloolased Urmas Dresen, David Vseviov, Jüri Kuuskemaa ja Erki Tammiksaar. Telesaate sarnase ülesehitusega filmi veab kunstnik Raivo Järvi.

Lisagem huvitava faktina, et film on valminud ilma riikliku rahalise toeta.

Märkmed: