Siili/poiss pääses pimedusest - Riina NOORTE NURK:

See väike SIIL (hedgehog) leiti ülemöödunud nädalal ühest keldrist Koplis Põhja-Tallinnas, kuhu ta oli ilmselt kogemata sisse kukkunud. Teda turgutati (anti jõudu) vee ja ligunenud (märjaks leotatud) kassi/krõbinatega. Loomake ,,nosis ja vudis minema“ kirjeldas keraamik ja Kopli laste/aia savi/õpetaja Aire Hint, kes oli pääste/aktsioonis osaleja. Kui siilid tunnevad end ähvardatuna (threatened) ehk varitseb mingi OHT (there is danger lurking), siis nad tõmbavad ennast nõnda KERRA ehk kera/kujuliseks nagu pildil. Kõik õrnad ja pehmed (vaenlastele maitsvad) kohad nagu nina/ots ja käpad tõmbab siil oma pehme kõhu ja naba alla. Siis ajab ta oma OKKAD (spines) seljal võimalikult TURRI (pointing up and outward). Kui kellegi kohta öeldakse, et ta on TURRIS, siis see tähendab, et see inimene on pahas tujus (bristly, bristling). Siilid on pahurad vaid siis, kui neid segatakse. Siis nad TURTSUVAD (snort, sneeze), aga ka PODISEVAD ,,pott, pott, pott“. Selle siiliga lõppes kõik hästi. Foto: Aire Hint - pics/2023/06/60276_001_t.jpg — See väike SIIL (*hedgehog*) leiti ülemöödunud nädalal ühest keldrist Koplis Põhja-Tallinnas, kuhu ta oli ilmselt kogemata sisse kukkunud. Teda turgutati (anti jõudu) vee ja ligunenud (märjaks leotatud) kassi/krõbinatega. Loomake ,,nosis ja vudis minema“ kirjeldas keraamik ja Kopli laste/aia savi/õpetaja Aire Hint, kes oli pääste/aktsioonis osaleja. Kui siilid tunnevad end ähvardatuna (*threatened*) ehk varitseb mingi OHT (*there is danger lurking*), siis nad tõmbavad ennast nõnda KERRA ehk kera/kujuliseks nagu pildil. Kõik õrnad ja pehmed (vaenlastele maitsvad) kohad nagu nina/ots ja käpad tõmbab siil oma pehme kõhu ja naba alla. Siis ajab ta oma OKKAD (*spines*) seljal võimalikult TURRI (*pointing up and outward*). Kui kellegi kohta öeldakse, et ta on TURRIS, siis see tähendab, et see inimene on pahas tujus (*bristly, bristling*). Siilid on pahurad vaid siis, kui neid segatakse. Siis nad TURTSUVAD (*snort, sneeze*), aga ka PODISEVAD ,,pott, pott, pott“. Selle siiliga lõppes kõik hästi. Foto: Aire Hint

Siil ei ole Eestis haruldane (uncommon) loom, aga ega neid väga tihti ka ei näe, sest nad on ÖISE elu/viisiga (nocturnal). Linnades elutsevad siilid inimeste aedades (mida metsikum, seda parem muidugi) ja teevad head tööd – söövad kahjureid, kes kahju (damage) teevad: putukaid ja nende vastseid (larva), nälkjaid (slugs), tuhat/1000/jalgseid, aga ka vihma/usse, konni (,,Krooks!“), sisalikke (lizards), madusid (,,Ssssss!“) ja hiiri (,,Piiks, piiks, piiks!“). Nagu näha, on tal teravad KÜÜNISED ja ka hambad. Inimesel on KÜÜNED (1 küüs, 2 küünt), küüs/laugul (garlic) ka, loomadel on küünised. KÜÜS on sinu näpu otsas, KÜÜN on see ehitis/hoone, kus heina (hay) või põhku (straw) hoitakse (haybarn). Need sõnad lähevad paljudel tihti segi, aga pika/peale kulub pähe.

Ega me ei tea kindlalt, kas tegu oli siili/poisi või -tüdrukuga ehk nii nagu loomade puhul öeldakse: kas ta oli ISANE või EMANE. Väga palju lugusid on räägitud just siili/poistest. Kindlasti seepärast, et on lihtsam öelda ja 1-silbilisena (syllable) sobib paremini riimi ja laulu. Eestis on tuntud laste/laul ,,Karu/laane jenka“, mille laulis kuulsaks ,,onu“ Kalmer Tenno/saar. Seda võib leida You Tube’ist ja kaasa laulda. Refrään kõlab järgmiselt:

:,: Kriim/silm, karu/ott ja rebane,
siili/poiss ja jänes karvane
hüppavad ühes/koos,
üks/meelses tantsu/hoos
karu/laane jenkat. :,:

Kas teate, kes on kriim/silm? See on Eesti rahvus/loom. Hunt! Karu/ott andis oma nime Eesti suusa/pea/linnale Otepääle (Karu Oti pea). Karu/laan on suur paks mets (LAAS), kus karudele meeldib elada. Jenka on Soomest pärinev selts/KONNA/tants. See viimane on siiski sõnast selts/kond (society), mitte selts/konn. Seltsiv (social) konn tantsib seltskonnatantsu.

Eesti kultuuris on siil tuntud targa nõu/andjana. Sellises rollis oli ta ka rahvus/eeposes ,,Kalevi/poeg“. Eeposes on esitatud tekke/muistend ehk tekkimise muinas/jutt: siil soovitas Peipsi tagant laudu seljas toonud Kalevipojal lüüa lahingus laudadega SERVITI (serv ees), et need ei puruneks. (Vastu/pidine löömine oleks LAIUTI ehk laua lai külg ees). Tänu/täheks hea nõu/ande (advice) eest kinkis Kalevipoeg siilile tüki oma karusest (karvasest) vammusest, seepärast ongi siil okkaline.
Riina Kindlam, Tallinn

Siili LUUSTIK ehk kõik tema LUUD koos, nii nagu nad teda toestavad. Võib ka öelda skelett. See pilt on natukene petlik, siil on tegelikult väike, umbes 20-30 cm pikk. Foto: Vikipeedia - pics/2023/06/60276_002_t.jpg — Siili LUUSTIK ehk kõik tema LUUD koos, nii nagu nad teda toestavad. Võib ka öelda skelett. See pilt on natukene petlik, siil on tegelikult väike, umbes 20-30 cm pikk. Foto: Vikipeedia

Kaader kuulsast laste/filmist ,,Siil udus“. See lühike (10-minutiline multi/film ehk animatsioon) on aastast 1975 ja põhineb sama/nimelisel raamatul. Kuva/tõmmis pärineb internetist. - pics/2023/06/60276_003_t.jpg — Kaader kuulsast laste/filmist ,,Siil udus“. See lühike (10-minutiline multi/film ehk animatsioon) on aastast 1975 ja põhineb sama/nimelisel raamatul. Kuva/tõmmis pärineb internetist.

Karu/oti teine hüüd/nimi on mesi/käpp, sest ta tahab oma käpa väga pista mesilaste pessa või ka TARUsse (beehive) ja sellelt limpsida mett. Kui pole raha, et süüa osta, siis öeldakse ka inimese kohta, et ,,peab käppa imema“. Kommivabriku Kalev mesi/käpa-kommid on kindlasti teile ammu tuttavad, aga nutikas (tark) karu oskab ennast väga hästi müüa (to sell). Ta teeb oma/nimelisi küpsiseid, vahvleid ja ka jäätist. See tuli/uus (mõni ütleb ka tutt/uus) šokolaadi KÄPA/JÄÄTIS on täiesti ümmargune; nii/siis ikka karu/käpa (paw) moodi. Või nii, nagu sina neid võib-olla joonistad! Kui keegi ütleb: ,,Ma olen KÄPP, lähme!“, siis see tähendab, et ta on nõus ja valmis midagi tegema, oma ,,käppadega“ asja külge asuma. Inimestel on õigu/poolest käed ja küüned ning loomadel on käpad ja KÜÜNISED. Jäätise/pakendi peal on teade, et 1 jäätis = (võrdub / equals) 5 minutit ratta/sõitu. Et nii palju jõudu vist annabki. Foto: Riina Kindlam - pics/2023/06/60276_004_t.jpg — Karu/oti teine hüüd/nimi on mesi/käpp, sest ta tahab oma käpa väga pista mesilaste pessa või ka TARUsse (*beehive*) ja sellelt limpsida mett. Kui pole raha, et süüa osta, siis öeldakse ka inimese kohta, et ,,peab käppa imema“. Kommivabriku Kalev mesi/käpa-kommid on kindlasti teile ammu tuttavad, aga nutikas (tark) karu oskab ennast väga hästi müüa (*to sell*). Ta teeb oma/nimelisi küpsiseid, vahvleid ja ka jäätist. See tuli/uus (mõni ütleb ka tutt/uus) šokolaadi KÄPA/JÄÄTIS on täiesti ümmargune; nii/siis ikka karu/käpa (*paw*) moodi. Või nii, nagu sina neid võib-olla joonistad! Kui keegi ütleb: ,,Ma olen KÄPP, lähme!“, siis see tähendab, et ta on nõus ja valmis midagi tegema, oma ,,käppadega“ asja külge asuma. Inimestel on õigu/poolest käed ja küüned ning loomadel on käpad ja KÜÜNISED. Jäätise/pakendi peal on teade, et 1 jäätis = (võrdub / *equals*) 5 minutit ratta/sõitu. Et nii palju jõudu vist annabki. Foto: Riina Kindlam