Eesti
Toomas Sildam
Foto: Siim Lõvi /ERR
Euroopa Komisjoni kahekordne asepresident Siim Kallas visandas ERR.ee veebisaates "Otse uudistemajast" mõtteeksperimendina jutupunktid, millega võiks Venemaa president Vladimir Putin minna vastu Helsingis toimuvale kohtumisele USA presidendi Donald Trumpiga.
Artikkel:
https://www.err.ee/843952/siim..."Esiteks, ma väljendaksin rahulolu, et selline kohtumine üldse toimub. Kui sa muidu pääsed ühele pildile Lukašenka ja teiste temasugustega, aga G7-le sind ei kutsuta ja G20-l sinuga ei räägita, siis on ainuüksi kohtumine ise positiivne fakt. Teiseks, ma õnnitleksin Trumpi selle läbimurde üle, mille ta saavutas Põhja-Koreaga. Ja lisaks, et ka meie, Venemaa tegime selleks palju."
"Kolmandaks ütleksin, et me üldse ei tahtnud Krimmi ära võtta, aga me olime sunnitud seda tegema. Selle põhjuseks asjaolu, et NATO kavatses Ukraina endaga liita, millega oleks Venemaa kaotanud oma sõjaväebaasi Sevastopolis. Viiendaks mainiks, et Balti mere ääres on samasugune olukord, kus Soome võib tahta astuda NATO-sse."
Kui need kuus jutupunkti räägitud, saaks Kallase sõnul edasi minna selle juurde, mis on Putini jaoks tegelikult kõige olulisem.
"Ja lõpetuseks ma räägiksin, et NATO nihutab oma sõjalist võimekust Venemaale lähemale. Ning et edasise koostöö huvides oleks vaja seda tagasi tõmmata. Näiteks Baltikumist ja Poolast."
Kallas lisas, et tegu on puhtalt mõttemängu ja tema isikliku vaatega, mida Putin võiks kohtumiselt Trumpiga üritada tahta. Samas ta lisas, et suure tõenäosusega on 16. juulil toimuv kahe suurriigi presidendi Helsingi kohtumine vaid teineteise kompamine ning mingeid kokkuleppeid seal ei sõlmita.
Trump tahab Venemaalt tuge Iraani-küsimuses
Mis võiks olla Trumpi huvi kohtumisel, pakkus Kallas, et see võib olla seotud Iisraeli ja Iraaniga, kellest esimese tugev toetaja USA on.
"Kui vaadata Trumpi seisukohti Iraani suhtes, siis on need üsna vaenulikud. Kuna Iraan nihutab mõjuvõimu Iisraelile lähemale, võib USA president tahta Venemaalt koostööd Iraani vaoshoidmisel. Ja kui USA peaks tahtma ühel hetkel Iraani pommitada, vajab ta selleks Venemaa mõistmist."
Kallas ei ei usu, et Trumpi-Putini kohtumisel võiks tulla Ukraina teema lauale.
"Ma ei usu, et Trump hakkaks ajama Ukraina asja. Ka Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidega midagi ei muutu. sanktsioonidega on selline lugu, et kaubandus on USA-s presidendi käes, aga sanktsioonid Kongressi käes. Trump on korduvalt näinud, kuidas Kongress talle vastu hakkab. Sellepärast jätkab Trump sanktsioonide küsimuses senistes raamides," prognoosis Kallas.
Rääkides vastuoludest Euroopa Liidu ja USA vahel, nentis Kallas, et kaubandussõjast ei ole lõppkokkuvõttes võita mitte ühelgi osapoolel.
"Trump on lihtne mees. Ta on lihtsate ja lühivaates otsuste mees. Ta väga palju kellegagi nõu ei pea. Otsustab ja teeb ise ning annab Twitteris teada. Trump vaatas väliskaubanduse numbreid ning ütles ja tegi seda, mida tegelikult ka Obama omavahelistes kõnelustes Euroopale ütles. Et teie kaubanduse ülejääk meiega on suur ja kasvab ning Ameerika valijatele see ei meeldi. Nüüd valiti Trump presidendiks ja ta otsib sellele lahendust. Tollid on üsna tavapärane lahendus. Lühiperspektiivis on see Trumpile kasulik, aga mitte pikas perspektiivis. Neist tollitariifidest kaotavad lõpuks kõik."
Trump sunnib liitlasi kaitsekulutusi tõstma
Kallas lisas, et sarnasest loogikast on kantud ka Trumpi seisukohad NATO liikmete suhtes, kes ei suuda täita endale võetud kohustusi.
"Ameerika kaitsekulud on nelja protsendi ümber. Paljudel alla kahe protsendi. Ja kui maailmas midagi tõsist juhtub, peavad Ameerika poisid seda lahendama minema. Trump nüüd ütleb, et las teised teevad ise ka midagi. Ja see läheb Ameerika valijale taas peale."
Samas tõi Kallas välja, et Saksamaa juba on tõstmas oma kaitsekulutusi ning ilmselt teevad seda teisedki riigid, kes Trumpi kriitika alla sattunud.
"Saksamaa pidi algselt tõstma kaitsekulutusi 4 miljardi euro võrra, aga seda summat suurendatakse veel. Saksamaa vaoshoitus kaitsekulutuste osas on ajalooliselt tingitud sellest, et naabritel on Saksamaa sõjalisest võimsusest oma mälestus."
Kuigi Eesti kaitsekulud on üle kahe protsendi (eurodes ligi 500 miljonit), leiab Kallas, et ei ole Eesti-suguse riigi asi minna teisi õpetama.
"Kujutate ette, et meie peaminister kohtub saksamaa liidukantsleriga ja küsib, et millal teie tõstate oma kaitsekulutused kahele protsendile. See mõjuks koomiliselt."
Venemaa Eestit sõjaliselt ei ründa
Rääkides Venemaast ütles Kallas, et Venemaa suur huvi on osaleda maailmapoliitikas ja seda saab ta teha ainult koostöös USA-ga. Samas peab Kallas ülepaisutatuks hirmu, nagu kavatseks Venemaa Eestit sõjaliselt rünnata.
"Ma küll ei leia, et Venemaa kavatses meile otseselt sõjaliselt kallale tulla. Võitlus käib mõjusfääride üle ja Venemaa näeks hea meelega, et Eesti kuuluks tema mõjusfääri ja liitlaste hulka."
Kallase sõnul on kõik Eesti välispoliitika juhid, sealhulgas ka ta ise omal ajal, üritanud Venemaaga hästi läbi saada, aga sellest ei tulnud midagi välja.
"See on nagu tango kahele. Kui sulle ei tehta sõbralikke vastukäike, on raske midagi üles ehitada."
Miks Venemaa üritab Euroopa Liidu ühtsust lagundada, tuleb Kallase sõnul põhjusi otsida ka ajaloost.
"Kui 1957 Euroopa Liit loodi, siis juba sellest ajast on algul Nõukogude Liit ja hiljem Venemaasoovinud Euroopa Liidu lagunemist ja killunemist. Venemaa strateegiline lähenemine on minna mööda Euroopa Liidust ja otsida kontakte liikmetega eraldi. Selle taust on selles, et oli ju ka Nõukogude Liit teatud mõttes erinevate rahvaste projekt, aga kukkus läbi. Aga Venemaale ei mahu pähe, kuidas nüüd need 28 Euroopa riiki saavad koostööd teha."
Et Trump täna sarnast poliitikat toetab, peab Kallas Ameerika senise käitumise seisukohalt ebaloogiliseks.
"Ajalooliselt on USA-ga ju teistpidi olnud. George W Bush ütles ühes sõnavõtus, et Ameerika Ühendriigid toetavad tugevat Euroopa Liitu, sest Ameerika kontseptsioon on, et kui Euroopa on koos, siis nad ei sõdi omavahel ja Ameerika ei pea sinna appi minema."
Otse uudistemajast: Toomas Sildam ja Siim Kallas Autor: Siim Lõvi /ERR
Toimetaja: Urmet Kook
