Delfi Pilt
Rahvaloenduse tulemusest kinnitust leidnud tendentsid, et Eesti rahvastik vananeb ja maapiirkonnad jooksevad elanikest tühjaks, teevad Euroopa Parlamendi liikme Siiri Oviiri murelikuks.
"Eestimaa on kaotanud piltlikult öeldes Narva linnatäie rahvast," ütles Oviir Delfile. "Kahtlemata teevad need tendentsid mind, nagu iga Eesti arengu vastu huvi tundva inimese, murelikuks."
Oviiri ei lohuta seegi, et need tendentsid ilmnevad lisaks teistele postsotsialistlikele riikidele ka rikkamates Euroopa riikides. "Eesti areng ja eesti rahvuse säilimine on meie mure ja seega tuleb rahvaloenduse tulemustest meil endil järeldusi teha," tõdes ta. "Järelduste tegemistelt aga liikuda edasi reaalsusele vastava poliitika kujundamisele. See on koht, kus erakonnad peaksid leidma konsensuse, et pärast järgmist rahvaloendust ei peaks me nentima – Tartu linna täis rahvast kadunud," leidis Oviir.
Rahvaloendusel loendatud Eesti püsielanike arv on 1 294 236, mis on 76 000 ehk 5,5 protsenti vähem kui eelmisel rahvaloendusel 2000. aastal. "Need, kes tunnevad vähimatki huvi sotsiaalsete protsesside vastu Eestis, võisid langust arvata," ütles Oviir ja märkis taustana, et Lätis vähenes rahvastik eelmise rahvaloendusega võrreldes 13 ja Leedus 12 protsenti. "See ei ole rõõmustamiseks, vaid fakti konstateerimiseks," sõnas Oviir. Püsielanike vähenemisest moodustab vähenemine negatiivse loomuliku iibe tulemusena 32 000, negatiivne rändesaldo annab 22 000.
Tööjõu vaba liikumise mõju negatiivsele rändesaldole
Oviiri sõnul on tööjõu vabal liikumisel rändesaldole oluline mõju, sest see pakub inimestele uusi võimalusi. Samas ei saa kogu negatiivset rändesaldot tema sõnul tööjõu vaba liikumise arvele kanda, sest palju on ka näiteks omal käel välismaale tööle- või kooliminejaid.
"Vaevalt, et täpset statistikat saabki olla, pigem on tegu hinnangutega – totalitarismist vaba ühiskond ei sunni inimest oma igast sammust jälge jätma," sõnas Oviir. Oma valijatega peetud vestlustele viidates hindas Oviir, et tegelik eestimaalaste ränne Eestist välja on palju suurem.
"Töötuse ja raske majandusliku olukorra tõttu on pidanud paljud Eestist lahkuma," tõdes ta. "Eriti raske olukord tundub olevat maapiirkondades elavatel eestimaalastel, kelle seas on tööpuudus kõige suurem ning vähe on neid peresid, kelle liikmed ei tööta olude sunnil Põhjamaades parema majandusliku olukorraga riikides. Registri järgi elatakse Eestis, makse makstakse aga tööandja riigis."
Oviir ei usu, et Eestis kasutatakse tööjõu vaba liikumise võimalusi teistest Ida- või Kesk-Euroopa riikide kodanikest enam. "Pealegi, kui me ka suudame hinnata tööjõu vaba liikumise mõju rändesaldole, siis tegemist on ikkagi info teatavaks võtmisega," lisas ta. "Protsessi tagasi pöörata ei ole võimalik ja loomulikult ka vajalik – Eesti on Euroopa Liidu liige ja euroopalike väärtuste kandja. Vaba inimene on üks euroopalike väärtuste tugipost."
Artikkel DELFI: http://www.delfi.ee/news/paeva...
