„Ma vaatan paadist kiikriga, kui kaugel on see Saaremaa,” kõlab hästituntud laulusalm. Võib aga juhtuda, et varsti ei pruugi me enam vaadata Saaremaad paadist kiikriga, vaid näeme seda otse läbi auto esiklaasi. Maanteesild Virtsust Muhusse, mida plaanitseti juba 30-date aastate lõpul, võib järgmise aastakümne jooksul teoks saada. Postimees ja Päevaleht avaldasid oma 14. märtsi numbrites ülevaated projekti arengust. Alljärgnev kokkuvõte põhineb osaliselt nendel artiklitel. Otseühendus Muhu ja Saaremaa vahel on olnud juba kuus aastat kõne all. Selles küsimuses langetab lõppotsuse Eesti teede- ja sideministeerium. Momendil ollakse veel planeerimise faasis, pole isegi otsustatud, mil viisil meri ületada. Võimalusi selleks on terve rida. Silla juhul oleksid mõlemas otsas tammid ja talasillad ning keskel asuks kas kõrge vantsild (postidelt lähtuvad sirged terastrossid hoiavad silda), rippsild või kaarsild. Samas on olnud ka juttu silla asemel hoopis tunneli rajamisest.
Lahtine on ka väina ületamise täpne asukoht, kõige tõenäolisem marsruut viib üle Viirelaiu ja sealt Võiküla kanti Muhu saarel.
Muidugi pole see ettevõtmine üksnes sillaehitustehnoloogia ja pinnase geoloogia küsimus. Tuleb hoolikalt uurida ettevõtmise majanduslikku külge — erinevate variantide maksumust, oodatavat liiklustihedust, silla ja praeguse parvlaeva kulude/tulude vahekorda jpm. Lõpuks peab leidma allikad, kust tuleb sillaehitamiseks vajalik rahasumma — 1.5 kuni 2 miljardit krooni. Arvestuste kohaselt võiks sild end ära tasuda umbes 15 aastaga. Võime siit järeldada, kuivõrd keeruline ja aeganõudev on seesuguse ühendustee plaanitsemine.
Sellel töötandril astuti nüüd järjekordne samm. Tallinna Tehnikaülikooli prof. em. ja Eesti tuntumaid suurkonstruktsioonide eriteadlasi Valdek Kulbach, kes on tegelnud selle küsimusega üle aasta, demonstreeris hiljuti maanteeameti juhtkonnale silla mudelit ning esitas vastavad arvutused. Pole veel kindel, kelle või missugune lahendus viimaks valitakse, sest lõplikule otsusele eelneb erivariantide põhjalik ja aeganõudev analüüs. Võistlevaid kavandeid on oodata ka Soomest ja Rootsist. Seega — enne kui esimene labidatäis mulda tõstetakse, on tööd ja nuputamist veel palju.
Kulbachi kavand näeb ette 6.1 km pikkust püsiühendust Saaremaa ja mandri vahel. Selle kahes otsas on tammid ning talasillad, mis toetuvad merepõhja rajatud postidele. Läänepoolses otsas jookseks teetamm Muhu rannikust läbi mere Viirelaiuni. Tammis on 200-300 m pikkune talasild, et vesi Muhu ja saare vahelises väinas saaks vabalt voolata. Kusagil Viire kurgu keskel on projekti kalleim osa, 300 m pikkune ja 35 m üle veepinna kõrguv sild, mis võimaldab laevadele läbipääsu. Viimase osas kaalutakse erinevaid variante. Nii näiteks on kaarsild odavam kui rippsild. Vantsildu on Euroopas palju ehitatud. Hea näide on maanteesild üle Reini jõe Kölni juures. Ka Pärnu sild on sama tüüpi. Aga vantsilla hinnaks on kõrgemad sillapostid. Rippsilla üheks probleemiks on silda hoidvate hiigelkaablite otste ankrustamine. Kulbachi poolt konstrueeritud Muhu Virtsu silla mudel on küll rippsild, kuid teised kaks sillavarianti on samuti kõne all. Lõplik valik on veel tegemata.
Niipalju tehnilisest küljest. Huvitav küsimus on silla demograafiline mõju. Silla valmimisega pole Saaremaa enam eraldatud maanurk. Tallinnast Kuressaarde on 216 km; kui koos sillaga rajatakse ka kiirteed, on tallinlasel võimalik ühe päevaga teha edasi-tagasi reis suvemajasse Saaremaa rannal. Kui kerge ja mugav! Aga kuidas see mõjutab ehituskruntide hindu, ärirajoonide kasvu ja senist rahu ning vaikust Saaremaal? Igal asjal on kaks külge.
Sild üle Muhu väina
Eestlased Eestis | 23 Apr 2002 | Raul PettaiEWR
Eestlased Eestis
TRENDING
