«Tahetakse informatsiooni inimestest, kes erinevatel aegadel, erinevatel motiividel ja erinevates vormides osutasid abi Eesti NSV Riiklikule Julgeolekukomiteele,» selgitas Sillar, milliseid andmeid temalt ja ta ekskolleegidelt küsitakse.
Põhjuseks on valimised
Ta nimetas õigeks, nagu oleks KGB-huviliste ajendiks 2. märtsi parlamendivalimised: «Nende juttudest kumab läbi poliitiline huvi, kuigi ei mina ega ka vanad head kolleegid ei oma mingit isiklikku või poliitilist huvi osaleda Riigikogu eelseisvatel valimistel.»
Sama väitega - «mina ei osale poliitilises võitluses» - keeldus Sillar vastamast, kes täpselt on teda ja mitmeid KGBs töötanuid kohtumistele kutsunud ja teinud siis ettepaneku infot müüa. Küll aga ta tunnistas, et inimesed, kelle kohta andmeid osta küsitakse, kandideerivad parlamenti.
Sillari sõnul on mitmele tema endisele alluvale pakutud info eest suurt raha. «Mulle saadeti aga hoopis sõna, et keeldumise korral hakatakse minu personaalse elu vastu huvi tundma, kuni väiteni, nagu oleksin organiseerinud Estonia põhjalaskmise [1994. aasta sügisel],» ütles ta.
Ei välista arhiivide leket
Sillar ei välista, et mõni KGB-lastest võis 1980. aastate lõpus alanud arhiivide Venemaale viimisel tõsta kõrvale julgeolekuagentide dokumente.
«Kellelgi võis välja lüüa ka mure oma tuleviku pärast, ja nn metsiku kapitalismi tingimustes võib see olla ka äriidee,» nentis Sillar.
Seni ei ole ükski endine KGB ohvitser Eestis avalikustanud kunagiste agentide nimesid. «Ükskõik millise riigi salateenistuse jaoks me ka ei töötanud, ei anna mina välja selle salateenistusega sunnitult või vabatahtlikult seotud inimesi,» lubas Sillar vaikimisvannet edasi hoida.
Toomas Sildam